/nginx/o/2011/08/04/696094t1h895f.jpg)
Silvio Berlusconi kinnitas eile, et tuleb rahvusvahelistel võlaturgudel puhkenud tormiga toime, pannes Itaalia lenduläinud laenamiskulud rahvusvaheliste spekulantide, euroala usalduskriisi ja suurmajanduste kasvu pidurdumise süüks.
Berlusconi puistab süüdistusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oodates oma kõnega kuni Milano börsi sulgemiseni, kaitses peaminister parlamendi eest oma paremtsentristliku valitsuse tegemisi, käimata välja ühtegi uut algatust leevendamaks investorite hirmu, et Itaalia võib olla teel ELi abi suunas, kui olukord laenuturul ei parane.
Tõrjudes möödaminnes nõudmised tagasi astuda, ütles Berlusconi, et «valitsus jätkab valitsusena» ka ülejäänud 20 kuud kuni 2013. aasta alguses toimuvate üldvalimisteni.
«Meil on tugevad majanduslikud alused,» kuulutas Berlusconi, rõhutades riigi tahket pangandussüsteemi, erasektori madalat võlataset ning suhteliselt väikest ja vähenevat eelarvepuudujääki, mille valitsus aastaks 2014 kaotada kavatseb.
Berlusconi ütles, et turud ei hinda piisavalt Itaalia tugevaid aluseid – eirates omaenda koalitsioonikaaslaste nõu haarata initsiatiiv ja mitte hakata süüdistama väliseid tegureid.
Opositsiooni ridadest vallandus pilkekoor, kui peaminister tuletas parlamendile meelde, et on ka ise ärimees, kellele kuulub kolm Milano börsil noteeritud ettevõtet.
Nimetatud börs oli languses juba kolmandat päeva järjest.
Itaalia ja Saksa riigivõlakirjade tootluste vahe püstitas aga 393 baaspunktiga euroajastu tippmargi.
«Üks meist on omadega Marsil – tema või mina,» ütles opositsioonilise vasaktsentristliku Demokraatliku partei liider Pierluigi Bersani, süüdistades Berlusconit Itaalia kriisi sügavuse eiramises.
Tsentristliku UDC partei juht Pierferdinando Casini ütles, et korruptsioonist ja skandaalidest laastatud valitsus on kaotanud usalduse.
Üks Berlusconi karmimatest kriitikutest valitsuses, kes palus end nimepidi mitte nimetada, ütles pärast kõnet, et see oli «igav», kuid nõustus peaministri väitega, et euroala usalduskriis on Itaalia praeguste turuprobleemide juur.
«See ei ole Itaalia, Hispaania, Belgia või Prantsusmaa kriis ega sõltu nende riikide meetmetest. Küsimus on usalduses euro vastu,» ütles ta.
Itaalia rahandusminister Giulio Tremonti istus tuima näoga kõnet pidava peaministri kõrval – olles tormanud tagasi Luksemburgist, kus pidas aru eurogrupi pealiku Jean-Claude Junckeriga.
Jutuajamine Luksemburgis oli mõlema osaleja hinnangul «pikk ja viljakas».
«Ülimalt raske on ette kujutada, kuidas Itaalia ise selle mädaniku pidama saaks,» kommenteeris Londonis baseeruv analüütik Nicholas Spiro enne Berlusconi etteastet.
Ta märkis, et Itaalia ja Hispaania 10-aastaste riigivõlakirjade tootluste vahe, mis oli veel aprillis 80 baaspunkti, on «ära auranud».
«Itaalia laenuvõime allakäik on niivõrd ootamatu ja järsk, et Itaalia näib olevat hõivanud Hispaania koha euroala maksevõimelise tuumiku kriisi epitsentris. Nüüd on oht, et Itaalia langeb turgudel maad võtnud usaldamatuse ohvriks,» ütles Spiro.
Milano juhtivad pankurid ja töösturid süüdistavad valitsust nakkusohu võimendamises, olles viimasel ajal tegelenud poliitiliste sisevõitlustega, suutmata otsustavalt tegutseda.
Nad ütlesid, et riigivõla pinged avaldavad Berlusconile järjest suuremat survet tagasi astuda, kuid ei usu samas, et ta seda niipea teeks – ei vabatahtlikult ega sunniviisiliselt.
«Ma ei usu, et Berlusconi riigi huvides tagasi astuks,» ütles Financial Timesile üks juhtivaid Itaalia tööstureid. «Berlusconi on elav laip. Aga kahjuks ei ole teda veel piisavalt sügavale nurka surutud.»
Pankurid ütlesid, et turud on väga kurvad ka väljavaate pärast, et rahandusminister Tremonti võib valitsusest lahkuda lähedaste sidemete tõttu endise nõunikuga, kes on korruptsioonisüüdistustega uurimise all.
Copyright The Financial Times Limited 2011.