Eesti hapukoor on Kotka toidupoes müügihitt
3. august 2011, 11:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küsin Anna Virolainenilt, kas on ka mõni selline eesti asi, millest ta siin Kotkas puudust tunneb. Näiteks mõni toiduaine? «Seda ka öelda ei saa, sest siin avati just Eesti toidu pood,» räägib ta. Ja selle poe nimi on ei midagi muud kui Vkusno (vene keeles «maitsev»).
Vkusnot peab Elena (varem Jelena) Tuominen ehk soomlasega abiellunud venelanna. Poest leiab näpuotsaga ka Vene, Läti ja Leedu toidukaupu, aga lõviosa pärineb siiski Eestist. Meie väikse maapoe valiku kannab see kauplus välja küll.
Klientidest pooled on Tuomineni jutu järgi soomlased, ülejäänud pool aga eestlased ja venelased.
Toidupoe konkurentsitult kõige kõvem müügihitt on Eesti hapukoor. Eestlaste ja venelaste arvates ei kõlba Soome hapukoor mitte kuhugi ja sama arvab nii mõnigi soomlane.
Poest saab osta Kalevi maiustusi, leiba, võid, suitsuvorste ja sinke. Tavaline 2,5-protsendiline Alma piimgi on siin saadaval, rääkimata kalakonservidest. «Näe, siin on keeduvorst Lemmik, aga lemmikki tähendab soome keeles lemmiklooma ja keegi küsis siin minu käest, kas tegu on koeravorstiga,» muigab Virolainen.
Kundesid paistab poes jaguvat, kümmekonna minuti jooksul astub sealt läbi perekond Merivirta. Irmini Merivirta on eestlanna, kes läks juba ammu Pyhtä-nimelisse maakohta Jarile mehele. Nüüd siis ongi ta juba hapukoorepakid kätte haaranud.
«Jah, Soomes tehakse ka hapukoort, aga see on täielik jama,» tunnistab naine. Jari on temaga nõus. Majoneesid on Soomes ka läilalt magusad, sestap haarab Merivirta kaasa ühe Vene päritolu majoneesi.
Elenale tuuakse kaup otse Eestist kohale ja Irmini Merivirta väidab, et arvestades veokulu polegi asjad siin Tallinnas nähtavast nii hirmus palju kallimad. «Siin on täitsa normaalsed hinnad, ega me muidu ei käiks,» lausub ta.
Aga iga kord kui Virolainen Eestist tuleb, on tema auto ääreni kodumaist toitu täis, sest oleme ausad, Soome piimatooted ei ole harjumuspärased (loe: Eesti omad on paremad). Ja korralikku suitsuvorsti Virolaineni sõnul ka naljalt ei leia, sest kõik on puha salaami.
Siin on Virolaineni autot täitva kraami nimekiri: hapukoor, igasugused kohupiimatooted, leib ja sai, kompvekid (Soomes olevat väike kommivalik), vorstid, Tallinna vürtsikilu, sprotid ja siis veel üht koma teist.
Suhkrukilo maksab Soomes alla ühe euro ja mõned kaubad on veel odavamad kui Eestis, aga üldiselt on siiski lõviosa toidukaupu endiselt vähem või rohkem kallimad. Õlle kolm korda kõrgem hind poeletil tõi eile päris pisara silma.