/nginx/o/2011/08/03/695016t1hd71f.jpg)
Tartu Ülikooli majandusteadlase Raul Eametsa ennustus, et Eesti järgib Soome eeskuju ja loobub 3–5 aasta pärast tülikate ühe- ja kahesendiste euromüntidega arveldamisest, on äratanud elava keskustelu, kirjutab Õhtuleht.
Väikesed mündid võivad käibelt kaduda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mulle tundub, et ega see väikeste müntide kadumise aeg meil kaugel ei ole. Sest mida ühe eurosendi eest saab? Ausalt öeldes – mitte midagi. Ostujõuetut münti pole mõtet käibes hoida, sest see kujutab endast vaid liigset kulu nii tarbijale kui ka äriettevõttele,» ütles Arengufondi nõunik majandusteadlane Heido Vitsur.
Ta ütles, et ühe ja kahe sendi kadumine upub inflatsiooni sisse ilusasti ära. «See on raha, mis on inimestele väga tülikas. Eriti vanematele inimestele, sest noored maksavad põhiliselt kaardiga,» lisas ta.
Riigikogu liige Aivar Sõerd pidas samuti loogiliseks, et meilgi kaovad kunagi 1- ja 2-sendised. Kuid praegu on meil euro kehtinud ainult veidi üle poole aasta ning päevapealt sellist otsust need mündid kõrvaldada pole tema hinnangul vaja teha.