/nginx/o/2008/06/30/53125t1he13c.jpg)
Eesti eesmärk on suurendada eksporttootmist ja investeeringuid, seda toetab suurem tarbimise ja väiksem tööjõu maksustamine, käibemaksu alandamine suurendaks eelarve puudujääki ja tarbekaupade importi.
Eesti Pank: käibemaksu alandamine oleks vastuolus Eesti eesmärkidega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suurbritannia valitsus teatas eile kavast alandada Ühendkuningriigis käibemaksu 2,5 protsendi võrra. Euroopa Komisjon tutvustab homme majanduse elavdamise abinõusid, kus üks soovitustest on alandada käibemaksu 1 protsendi võrra.
«Käibemaksu võimalikust alandamisest rääkides tuleb eelkõige silmas pidada, et keskmise Euroopa riigi majanduskasv ja kohapealsete ettevõtete käekäik sõltuvad eratarbimisest rohkem kui Eestis,» ütles Eesti Panga rahapoliitika osakonna nõunik Andres Saarniit vastuseks Postimees.ee lugejate küsimusele, kas käibemaksu alandamine oleks sobiv vahend Eesti majanduse elavdamiseks.
«Eesti praeguses arengufaasis on loomulik, et lühikeses ettevaates on valdavaks jõuks eksporttootmine ja investeeringud selle sõna kõige laiemas tähenduses, mida soosib ka maksupoliitika. Seega oleks võimalik käibemaksu alandamine (või teatud toodete maksude alandamine) vastuolus Eesti maksupoliitika pikaajaliste eesmärkidega, so maksukoormuse nihutamisega tööjõult tarbimisele,» selgitas Saarniit.
Teiseks on Eesti Saarniidu sõnul üks madalama maksukoormusega riike Euroopas ja kui alandataks praegust maksukoormust käibemaksu arvel veelgi, siis tekiks kohe küsimus, kas soovitakse tõsta mingeid muid makse või kahandatakse samavõrra valitsemissektori kulutusi. Praeguses olukorras, kus 2009. a koondeelarve jääb prognooside põhjal puudujääki suurendaks võimalik käibemaksu alandamine puudujääki veelgi. Seda tuleks kompenseerida täiendavate kulude kärpimisega.
Kolmandaks kujuneks eratarbimise suurendamise ergutav mõju kogu majanduse kasvutempole imporditud tarbekaupade suure osatähtsuse tõttu väiksemaks kui Euroopas keskmiselt, rääkis Saarniit. Lisaks jääks selliste maksumuudatuste juures õhku küsimus, kas konkurents on piisavalt suur, et maksumäära alanemine kajastuks täiel määral ka hindades ning kui palju hakkaksid inimesed odavamate hindade tõttu rohkem ostma.