/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2011/08/02/694924t1h12ab.jpg)
Sellist talu, kus 17-aastane perepoeg koos oma 71-aastase vanaisaga kombainirooli keerab, Eestist naljalt ei leia. Viljandimaal Suure-Jaani vallas Arjadi külas on niisugune aga täiesti olemas.
Kolm põlve korraga kombainiroolis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kaks uhket kombaini justkui tantsiks viljapõllul, pikajalgsed kured nende kannul niidetud kõrte vahelt konni otsimas. Taluperemees Aivar Kundla, kes ka ise vajadusel ükskõik millise masina rooli võib istuda, jälgib mängu põlluveerelt, aeg-ajalt telefoni teel oma töömehi juhendades.
Ta näeb kurja vaeva, et isa ja poega ajakirjanike palvel üheskoos kõrgest juhikabiinist alla tulema meelitada, sest tööga on kiire. Ilusad ilmad tuleb ära kasutada, et 200 hektarit talinisu enne uut vihma koristatud saaks.
Vanaisa Kalev ütleb, et on tegelikult mesilasi kasvatav pensionär, kuid kiirel viljalõikuse ajal tuleb pojale appi. «Poisid on tublid ja löövad mind igatepidi üle,» kiidab ta nii peremeest kui ka noorperemeest.
Isa poja alluvuses
Olustvere maamajanduskoolis esimese kursuse lõpetanud Jargo on kõigest 17 aastat vana, kuid tiirutab kombainiga põllul nagu kogenud mees. Seda ta ongi, sest istus väikese traktori rooli juba viie-kuue aasta vanuselt ja kümneselt tegi kombainiga proovi.
Küsimusele, kuidas on nii suurt masinat juhtida, vastab Jargo, et pole see suur midagi ja ta on harjunud. Noormees kinnitab, et talle talutöö meeldib, sest pakub vaheldust: suvel lõikad vilja ja talvel võtad Harvesteriga metsas puid maha.
Hea on ka see, et tööaega saab ise valida ega pea hommikul nii vara tõusma. «Täna hommikul ajas isa varakult üles ja vahel hakkavad töömehed helistama, et tahavad alustada, aga muidu põõnan üheteistkümneni välja,» näeb ta veel üht plussi.
Aga kuidas isa alluvuses töötada on? «Isa on rohkem minu alluvuses,» vastab noorperemees ja sellega ongi kõik öeldud. Kokku on Arjadi-Jüri talul viljapõlde 840 hektarit, neist poole moodustab renditud maa.
Küsimusele, kas praegu on käes aasta kõige kiirem aeg, vastab Aivar Kundla, et kiire on aasta ringi – ka praegu tuleb vilja kõrvalt metsa teha. Need kaks ongi talu põhilised tootmisalad.
Kolmandast, mis praegu veel täitsa olemas, tahab peremees nüüd loobuda. Sest lihaveisekasvatus nõuab tema sõnul liiga palju hoolt ja teadmisi ja tal pole «need süsteemid veel päris selged».
Pole mingi ajalehemees
Hiljutisel Eesti parima talu valimisel tootmistalude seas kolmanda koha saanud Kundla ei oska sellest aust ise suurt midagi arvata ega tea isegi seda, kellega ta sellele tiitlile konkureeris.
Ta ei olnud kuigi aldis ka ajakirjanikke vastu võtma, sõnades, et tema pole mingi ajalehemees. Ning lisas, et talle ei meeldi ka kellegagi võistelda. Tundub, et tagasihoidlikkus on selle pere firmamärk, sest abikaasa ja tütar keelduvad kategooriliselt ennast külalistele näitamast. Selle asemel poseerib pere haigevõitu lambakoer piltnikule hea meelega.
Ehkki pereisalt tuleb sõnu ükshaaval välja kangutada, pole ta sugugi nii tõrges, kui algul kardetud – aeg-ajalt levib üle näo üsna muhe naeratus. On ka põhjust, sest viljaga peaks tänavu lood olema paremad kui möödunud aastal.
Tera on nii kuiv, et suurt kuivatada pole enam vajagi, ja see võimaldab kokkuhoidu. Samas tegi liivastel kohtadel asuvatel põldudel põud omajagu liiga ja mõnes kohas lokkab viljakasvataja vana vaenlane tuulekaer.