/nginx/o/2008/11/25/97303t1ha165.jpg)
Värska Veekeskusest on saanud mitte ainult Värska valla keskpunkt, vaid ka Põlva, Räpina jt ümbruskonna elanike lõõgastuspaik. Edukalt rakendatud projekt sai 2005. aastal alguse ettevõtjate ja vallajuhtide ühistest pingutusest ja esimesest projektikirjutamisest.
Värska Veekeskus on erakapital põhinev ettevõte, millel suures osas samad omanikud mis Värska Sanatooriumil. 2007. aastal avatud veekeskus tõmbab ligi nii eestimaalasi kui ka kaugemalt tulijaid. Kes siis ei tahaks supelda samas mineraalvees, mida oleme seni harjunud ostma poest!
Värska vallavanema Raul Kudre sõnul oli 2004. aastal tegemist alles kauge nägemusega, millest vallatöötajad ja ettevõtjad üheskoos unistasid. Koos kirjutati EAS-ile taotlus, ja 2005. aastal oli olemas raha Värska Veekeskuse projekteerimiseks. Eurorahade eest kostmine oli suurim asi, millega vald ärimehi toetada sai. Infrastruktuuri väljaarendamiseks saadi EAS-ilt juurde 1,8 miljonit krooni, ehitamismured jäid aga valdavalt ettevõtjate hooleks.
Nüüd ütleb vallavanem, et investeering on olnud igati kasulik. «Peamine on tuntus,» nendib ta. «Kõik imestavad , et kusagil metsade vahel tegutseb spaa.»
Kudre kiidab tööhõive suurenemist ja liikluse elavnemist. Iga nädal väisavad Värskat sajad ja sajad uued turistid, kes lisaks veekeskusel ei pea paljuks läbi astuda Seto Talumuuseumist ja einestada sealses tsaimajas.
Teeäärsetets kauplustest ostavad nipet-näpet kaasa nii eestlased kui ka Vene piiri tagant saabunud pered. «Kunagi peaks see kõik väljenduma ka valla elukvaliteedi paranemises,» mainib Kudre.