/nginx/o/2008/11/25/97301t1h7ae9.jpg)
Tööstusparkide ja kompetentsivõrgustike meetme alt läheb aastatel 2007-2013 jagamisele 400 miljonit krooni, mis peaks aitama tugevada kohalikku ettevõtluskeskkonda. Taotlejaks ei saa aga olla ettevõtted, vaid omavalitsused, kutsekoolid, kolmas sektor.
Kuidas teile kui maavanemale tundub - kas omavalitsustel, kutsehariduse andjatel ja ettevõtetel on piisavalt huvi ühiseks projektikirjutamiseks?
Igal juhul on omavalitsustel, kutsehariduse (ja kõrghariduse) andjatel ja ettevõtjatel piisavalt huvi. Kompetentsivõrgustikud ja tööstuspargid tähendavad arenguid regioonides. Praeguses olukorras, kus arengud kipuvad pigem koonduma ja tsentraliseeruma, on igasugune panus regioonide edendamisse teretulnud. Asjaosalised teavad ja tunnetavad seda ja kaaluvad iga võimalust hoolikalt.
Kas oskate mõelda mõnest võimalikust koostööst Läänemaal just selle meetme raames?
Läänemaal on juba pika aja jooksul toimunud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži õppekavade arendamine kooskõlas kohalike vajadustega. Näeme, et meie kolledžist võiks saada Lääne maakonna kompetentsivõrgustiku keskus, mille ümber koonduvad meie piirkonnaspetsiifilise (Läänemaale iseloomuliku või lausa ainuomase) kompetentsi arenduslaborid. Peame kasutama meile ainuomaseid tegevusvaldkondi eristumiseks ja konkureerimsieks. Muidugi on meie puidu- või toiduettevõtted tublid, kuid samalaadseid ettevõtteid on teisteski maakondades ja see muudab eristumise raskeks. Samas on meil majandusvaldkondi, mis tõesti omased vaid Läänemaale. Piirkonnaspetsiifilise arengupotentsiaalina näeme eelkõige tervisemajanduse ja loomemajanduse arendamist. Loomemajanduse juures on vajalik luua side loomekogukonna ja tootjate vahel, et maakonna loomepotentsiaal väljenduks konkreetses tootedisainis. Selleks kõigeks on meil vaja rajada tugeva keskusega kompetentsivõrgustik.
Lisaks eelöeldule on Läänemaa tuntud loodusturismipiirkonnana, samuti on siin mitmeid innovatiivseid organisatsioonilisi lahendusi, sealhulgas häid näiteid era- ja avaliku sektori koostööst ja ka hariduskorraldusest. Nii et peame organisatoorset suutlikkust üheks oma spetsiifiliseks kompetentsiks ja suudame pakkuda heatasemilist koolitust nii era- kui ka avalikule sektorile.
Mida eeldavad omavalitsused ettevõtetelt, milliste ideedega ja mis tüüpi ettevõtteid ühisprojektidesse oodatakse?
Avalik sektor näeb koostööpartneritena kõiki ettevõtteid, kes on valmis sisemisteks arenguteks ja samas panustama piirkonna arengusse laiemalt. Innovatsioon nii tootmisprotsessides, tootearenduses kui ka turustamises on võtmesõna, mis peab tagama meie ettevõtete jätkusuutlikkuse Läänemaa väheste ja hajali paiknevate ressursside tingimustes. Innovatsioon eeldab aga muutusvalmidust ja arenguvalmidust. Just sellised ettevõtteid ootame ka ühistesse projektidesse.