Energiasääst katab korterelamus remondikulu

Paldiski mnt. 171 maja Foto: Postimees

 Mirja Adler Eluasemedivisjoni juht, KredEx

Kolmveerand Eesti elanikest elab korterelamutes, mis moodustavadki suurema osa meie elamufondist Valdav osa korterelamutest on ehitatud aastatel 1950-1990, mil ehitusstandard ei seadnud suuri nõudmisi materjalidele, ehituse kvaliteedist olulisemaks peeti kvantiteeti ning energiakulud olid madalad. Kõige selle tulemusena on aasta keskmine soojustarve meie korterelamutes 200-400 kWh/m². Põhjamaades, kus ilm on üldiselt külmem kui meil, tarbitakse Soome keskkonnaministeeriumi andmetel energiat kaks kuni kolm korda vähem.

Eesmärgiga tõsta inimeste teadlikkust selles vallas asutasid KredEx ning majandus-ja kommunikatsiooniministeerium 2006. aastal energiasäästu kompetentsikeskuse, mis tutvustab korterelamute energiasäästumeetmete rakendamise võimalusi.

Lisaks haldab keskus kogu korterelamute energiasäästutemaatikat puudutavat informatsiooni ja viib kokku eri osapooli, kellest sõltub meie hoonete energiakasutuse edasine areng. Kompetentsikeskus on korraldanud üle Eesti seminare (keskmiselt seitse seminari aastas), kutsudes sinna esinema antud valdkonna asjatundjad. Teavitamise alla kuulub ka kodulehe haldamine aadressil www.kredex.ee, kuhu püütakse koguda kogu elamute energiasäästu kohta käiv info.

Riigi osa ei seisne ainult energiasäästu alase teadvuse tõstmises, vaid ka otseses panustamises korterelamute renoveerimisse. Aastatel 2003-2007 eraldati riigieelarvest korterelamute renoveerimistoetusteks kokku 200 miljonit krooni, millega KredEx toetas 3190 korterelamu renoveerimist. Toetuse abil tehti korda korterelamuid üle Eesti vähemalt 2 miljardi krooni eest.

Samal ajal anti 20 miljoni krooni ulatuses toetust energiaaudititele, ehitisekspertiisidele ja projektidele, 2008. aastast jätkub toetuse väljastamine Euroopa Regionaalarengu fondi vahenditest. Samadel tingimustel renoveerimise toetusskeem enam ei toimi. Selle asemele on planeeritud soodusintressiga laen, mida hakatakse Eesti pankade kaudu väljastama loodetavasti 2009 aasta kevadel.

Energiasääst katab remondikulu

Paljudes korterelamutes on võetud ette renoveerimistööd. Linnapildis hakkavad silma näiteks soojustatud otsaseinad ja vahetatud välisuksed. Tihti alustatakse elamu renoveerimist üksikute tööde tegemisest, tegelikult aga tasuks mõelda natuke laiemalt. Korterelamu renoveerimise eesmärk peaks olema energiasäästu saavutamine, ainult otseseinte soojustamine annab selles vallas aga väga vähe efekti. Seepärast tasuks elamu korda teha kompleksselt, sest praeguste küttehindade juures katab saavutatav energiasääst elamus tehtavad igakuised renoveermisega kaasnevad remondifondimaksed.

Laen tasub ennast ära

Maja renoveerimiseks vajalike kulutuste arvutamisel võib arvestada järgmise seosega: remondimakse = laenumakse. Tänaste küttehindade juures kehtib tegelikult ka seos energiasääst = laenumakse (sõltub tehtud investeeringu ja saavutatud säästu suurusest) ehk siis energiasääst = remondifondimakse - ja elanike igakuine maksekoormus ei tõusegi. Igal juhul on mõistlik rekonstrueerimiseks laenu võtta, sest remondimakse abil renoveerimiseks raha kogumine võtab väga kaua aega, vahepeal aga halveneb eluaseme seisund, kallinevad ehitustööd jne. Seni laenu võtnud ühistute kogemused näitavad, et elanike igakuised kulutused ei tõuse, pigem langevad remonditööde tulemusel kasvanud kütte- ja energiasäästu tõttu. Seoses küttehindade järsu tõusuga võib eeldada, et kulutused jäävad samale tasemele.

Korterelamutele annab pank laenu eelkõige elanike elamistingimuste parandamiseks. Praegustes raskemates majandustingimustes on pangad võib-olla natuke karmistanud elamutele antavate laenude tingimusi, kuid nende väljastamist ükski pank otseselt piiranud ei ole.

KredExi pakutav korterelamu laenukäendus on kohustuslik korterelamutele, kus pole moodustatud korteri- või hooneühistut. Ühistu saab üldjuhul pangast laenu ilma käenduseta, kuid kui korterelamus on lubatust rohkem võlglasi, soovitav laenusumma on keskmisega võrreldes väga suur või elamu asub piirkonnas, kus korterite turuväärtus on madal, nõuab pank siiski KredExi käendust. Käendusega on võimalik tagada kuni 75% korterelamu laenusummast, lisaks on käendusel olemas laenukindlustuse funktsioon, mis annab võimaluse jätta makseraskuste tekkimisel laenumaksed kuni 12 kuuks KredExi maksta. See võimaldab elamule sajaprotsendilise maksepuhkuse ning annab probleemide lahendamiseks lisaaega. KredExi tasutud maksed tuleb tagasi maksta hiljemalt ühe aasta jooksul pärast laenulepingu lõppemist.

Korterelamu puhul eraldi tagatist vaja ei ole, renoveerimisprojekt koos ehituslepingutega on vajalik, sest laen makstakse välja tööde üleandmis-vastuvõtmisaktide ning ehitustööde eest esitatud arvete alusel.

Majade kordategemine annab palju juurde nii hoone välisilmele kui ka seal asuvatele korteritele, tõstes elukeskonna väärtust ning muutes maja haldamise ökonoomsemaks ja turvalisemaks. Investeerides meetmetesse, mis muudavad maja energiasäästlikumaks, on KredExi hinnangul võimalik vähendada hoonete energiatarbimist kuni 45% võrra. Säästetud raha saab kasutada renoveermistöödeks või laenu tagasimaksmiseks.

2006. aasta kevadel BEEN (Baltic Energy Efficiency Network for Building Stock) projekti raames konkursi «Muuda oma korterelamu energiasäästlikumaks» korras välja valitud Tallinn Paldiski mnt 171 korterelamu rekonstrueerimisprojekti käigus teostati 2006.-2007. aastal katuse, fassaadi ja rõdude rekonstrueerimistööd ning vahetati välja kõik aknad ja rõduuksed. Küttesüsteem ehitati ühetorusüsteemist ümber kahetorusüsteemiks, paigaldati küttekulu individuaalse arvestamise süsteem. Rekonstrueerimise eesmärk oli suurima võimaliku energiasäästu saavutamine. Projekti kogumaksumus koos projekteerimise, projektijuhtimise ja ehitusjärelvalvega oli 6,3 miljonit krooni, mis teeb investeeringuks ühe ruutmeetri kohta 2005 krooni. Tööde finantseerimiseks võeti pangast 15 aastaks 4,2 miljonit krooni laenu.

Tulemused ei lasknud ennast kaua oodata. Juba esimeses kvartalis pärast rekonstrueerimistööde lõppu oli energiasääst 30%. Arvestades tänaste küttehindadega Tallinnas, katab nimetatud energiasäästust tulenev küttekulude vähenemine igakuise laenumakse ehk sisuliselt pole elanikel lisakulutusi, samas elavad nad kvaliteetses, puhtas, turvalises ja ilusas majas.
Rekonstrueerimisprojekti lõppemisel korradati korterelamus elanike rahulolu küsitlus, mis näitas, et inimesed on rekonstrueerimistööde ja hoone uue kvaliteediga rahul.