Esimesed uue programmiperioodi taotlusvoorud Euroopa Liidu struktuurifondidest toetuste saamiseks näitasid omavalitsuste ja ettevõtjate suurt huvi ja valmisolekut kasutada elukeskkonna arendamiseks vahel nii euro- kui ka oma raha.
Uue programmiperioodi keskkonnavaldkonna eurotoetuste vastu valitseb suur huvi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesse alanud programmiperioodi (2007-2013) veemajanduse taotlusvooru laekus Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK) 35 taotlust kogumaksumusega ligi 6,7 miljardit krooni. Sellest 5 miljardit soovitakse saada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF), seejuures on nii omavalitsused kui ka ettevõtjad nõus ise panustama 1,7 miljardit. 35 taotluse hulgas on ka neli veemajanduse suurprojekti, mille kohta teeb lõpliku rahastamisotsuse Euroopa Komisjon.
Nõuetele mittevastavate tavajäätmeprügilate sulgemise esimesse KIK-i taotlusvooru esitati kokku viis taotlust kogumaksumusega ligi 150 miljonit krooni. Sealhulgas taotletakse ÜF-i toetust projektide elluviimiseks ligi 135 miljoni krooni ulatuses. Toetuse saajad ise panustavad projektidesse ligi 15 miljoni krooni.
«Omavalitsuste ja ettevõtjate valmisolek omalt poolt elukeskkonda panustada on väga kiiduväärne,» ütles KIK-i nõukogu esimees, keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. «Ka varasemad aastad on näidanud ettevõtjate ja omavalitsuste tahet tegelda keskkonnaprojektidega, ja koos Euroopa Liidu toetustega on saavutatud häid tulemusi.»
Tamkivi tõi näiteks, et aastatel 2004-2006 alustati ja osaliselt on juba täielikult lõpule viidud kümmekond suuremat veemajandusprojekti, tänu millele said tuhanded inimesed kvaliteetse joogivee ja vähenes puhastamata reoveest tekkiv oht keskkonnale. Sellele aitasid kaasa ka omavalitsused ja ettevõtted. «Samuti on ehitatud nõuetele vastavaid prügilaid ja jäätmejaamu,» lisas minister.
Alanud programmiperioodil on ainuüksi veemajanduse infrastruktuuri arendamiseks EL Ühtekuuluvusfondi toetustest ette nähtud 6,4 miljardit ja jäätmekäitluse arendamiseks 2,8 miljardit krooni. Kokku on aastateks 2007-2013 Eesti elukeskkonna arendamisse eurotoetusi kavandatud 25 miljardi krooni ulatuses.
Veemajandusprojektid 2004-2006:
Tartu tunnelkollektor K2;
Tartu vee- ja kanalisatsioonivõrgu laiendamine ja renoveerimine;
Valga vee- ja reoveevõrgustiku laiendamine;
Viljandi reoveepuhasti ehitamine;
Narva reoveepuhasti renoveerimine;
Rapla vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
2004-2006 ehitatud nõuetele vastavad prügilad ja jäätmejaamad:
Pärnu jäätmemajandus;
Tallinna jäätmemajandus faas 1:
Jõelähtme prügila juurdepääsutee ja nõrgveetrass;
Tallinna jäätmemajandus faas 2:
Pääsküla prügila sulgemine
Aastatel 2004-2006 keskkonnavaldkonda suunatud toetused on leidnud rakenduse
Veel sel sügisel jagas KIK abiperioodi 2004-2006 Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) viimaseid keskkonnatoetusi. See sai võimalikuks tänu odavnenud või toetusest loobunud taotlejate projektirahade vabanemisele. Kuna eesmärk on siiski kõik ettenähtud toetusrahad maksimaalselt ära kasutada, kuulutatigi välja lisa-taotlusvoor.
Kokku rahastatakse lisavoorus nelja projekti bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse taastamiseks ligi 6 miljoni krooni ulatuses. Märkimisväärne ja mahukaim neist on Matsalu lahe elupaikade taastamise, hooldamise ja järelevalvetegevusi hõlmav Riikliku Looduskaitsekeskuse projekt. Muuhulgas korrastatakse kaitseala haldamise ja kaitsekorralduse seisukohast oluline Keemu sadam ning soetatakse parv lammaste vedamiseks, et karjatada lambaid Läänemaa laidudel niitude hooldamiseks.
Rahastatavate projektide elluviimise aeg on tavapärasemast lühem, kuna abiperioodi vahendeid saab kasutada veel vaid 2008. aasta lõpuni.
Toetust leidnud projektide nimekirjaga saab tutvuda SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kodulehel http://www.kik.ee.