Kolm küsimust kahele ministrile

Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Foto: Postimees

Eesti naudib Euroopa struktuurifondide rahalist tuge meie elukeskkonna ja piirkondade atraktiivsuse tõstmiseks. Mil määral on neis investeeringutes sõna kaasa öelda teil ja teie meeskonnal?

Olete kindlasti palju Eestimaal ringi sõitnud, millised Euroopa abiga renoveeritud või rajatud objektid on teile enim meeldinud ja miks?

Kuidas hindate laiemalt meie omavalitsuste, ettevõtjate ja kolmanda sektori valmisolekut parimate ideede väljamõtlemiseks ja uute projektide elluviimiseks, mis muudaksid kogu Eesti elukeskkonda paremaks?

Vastab regionaalminister Siim-Valmar Kiisler

1. Regionaalministri roll eurotoetuste suunamisel on päris suur - alates läbirääkimistest selle üle, millistesse valdkondadesse tuleks Eestis aastatel 2007-2013 tõukefondide raha suunata. Saame 6,1 miljardi krooniga toetada omavalitsusi ja kolmandat sektorit elukeskkonna arendamisel maal ja linnas, aga ka turismiobjektide ja ettevõtluskeskkonna edendamisel.

Minu kui regionaalministri otsustada on see, mis tüüpi projekte rahastatakse. Näiteks elukeskkonna parandamiseks maal toetatakse eeskätt koole, lasteaedu, raamatukogusid, rahvamaju ja hoolekandekeskusi, linnades saavad raha kergliiklusteed, ühistransport, pargid ja väljakud.
Külastajate ligimeelitamise eesmärgil saab toetust taotleda näiteks muuseumide, külastuskeskuste, teemaparkide või matkaradade arendamiseks. Ettevõtjatele paremate tingimuste loomiseks saavad linnad-vallad küsida toetust muu hulgas juurdepääsuteede, tehnovõrkude ja välisvalgustuse rajamiseks.

Ka hindamiskriteeriumid, mille alusel paremad projektid välja sõelutakse, kehtestab regionaalminister. Edasi vaadatakse taotlused lävi komisjonides, kus ametnikud ja eksperdid hindavad projektide põhjendatust.
Lühidalt öeldes - riigi või struktuurifondide kaudu rahastatavaid regionaalarengu programme töötab välja regionaalministri meeskond ning rakendab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus.

2. Üks projekt, mis kohe meelde tuleb, on Põlvamaal Varbusel tegutsev ja arenev Maanteemuuseum. See on minu meelest hea näide algatusest, kus on kokku saanud visioon, ambitsioon ja praktiline mõtlemine. Kui kunagi valmivad ka teetüüpide ajalugu tutvustav rada, teetähiste ala, laste liikluslinnak jm, kujuneb sellest muuseumist tõenäoliselt Kagu-Eesti tähtsamaid vaatamisväärsusi.

Teine näide on uue ilusa maja saanud Nissi kool. Selle kodulehel rõõmustavad neljanda klassi õpilased näiteks selle üle, et enam pole naelad põrandas püsti ja võimaliku tulekahju korral pääseb hoonest välja. Kui nii lapsed kui ka õpetajad kinnitavad, et kogu koolipere hoiab uut maja väga, siis on selge, et maha on saadud ühe vajaliku ja hingega asjaga.

3. Turismiobjektidega on nii, et juba tuntud tegijate projektid on hästi ette valmistatud. Samas on ka üsna tavapärastesse raamidesse jäävaid ideid, nii et ootame kindlasti julgemaid mõtteid. Usun, et rohkem omanäolisi algatusi tekiks siis, kui omavalitsused ja ettevõtjad teeksid tihedamat koostööd. Hädavajalik oleks saada ka tagasisidet selle kohta, miks ei julgeta tulla raha küsima ambitsioonikate uuenduslike ideedega.

Vastab keskkonnaminister Jaanus Tamkivi

1. Keskkonnaministeerium juhib elukeskkonna arendamise rakenduskava kaudu Eestimaale jõudvaid eurotoetusi. Kokku on neid aastani 2015 ette nähtud üle 25 miljardi krooni. Selle rahaga toetakse nii keskkonda kui ka looduskaitset puudutavaid tegevusi, samuti elukeskkonda laiemalt, näiteks regionaalarengut, hariduse, tervishoiu ja hoolekande infrastruktuuri arendamist jne.
Kõige lähemalt on keskkonnaministeerium seotud keskkonda puudutavate valdkondadega, näiteks vee- ja jäätmemajanduse arendamisega, keskkonnahariduse ja järelevalve tugevdamise, keskkonnasäästliku energiamajanduse laiendamisega. Keskkonna valdkondadele kulub üle 11 miljardi krooni.

Tegu on väga suurte summadega ja meile kõigile oluliste valdkondade arendamisega, seega on keskkonnaministeeriumi roll ja vastutus eurotoetuste jagamisel väga suur. Peame tegutsema targalt ja läbimõeldult, et Euroopa Liidust saadavate toetuste kasutamine annaks kogu Eestile võimalikult hea tulemuse.

2. Alati on rõõm sõita mööda teed, mis on eurotoetuse abiga rajatud või renoveeritud. Ringi sõites näen ka järjest rohkem struktuurifondide sümboolikaga tähistatud objekte, mis on juba valminud või valmimas. Väga südantsoojendav on minu jaoks teadmine, et näiteks Saare maakonnas on samuti kavandatud ulatuslikud investeeringud veemajanduse korrastamiseks. Projekti kogumahuks on kavandatud 265 miljonit krooni, sellest 80% katab ühtekuuluvusfond, 10% kohalikud omavalitsused ning 10% ulatuses Eesti riik.
Selliseid suuri projekte keskkonna valdkonnas on ju teostamisel pea igas maakonnas, ja selle üle on tõesti hea meel.

3. Keskkonnainvesteeringute keskusele esitatud projektid ja rahastamistaotlused näitavad, et omavalitsused, ettevõtjad ja mittetulundusühingud on vägagi huvitatud Eesti elu arendamisest ja ise sellesse panustamisest. Kaasrahastajana ollakse valmis välja käima miljoneid kroone. See on väga hea koostöö märk.
Eks me kõik soovime ja loodame, et projektid oleksid täis geniaalsust ja pakuksid seninägematuid lahendusi. Aga see pole eesmärk omaette. Eesmärk on see, et edendaksime ühiselt Eesti elu, ja seni on kõik projektid seda ka suuremal või väiksemal määral teinud.