Hea lugeja, sa hoiad käes Elukeskkonna lehte. Millest selline nimi ja miks seda lehte välja antakse, seda püüan kohe selgitada.
Millest ja kellele kirjutame?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Igal aastal rändab Eestisse kümneid ja sadu miljardeid kroone toetusrahasid Euroopa Liidu ühisest kukrust. Eestimaal tuntakse hästi sõnapaari struktuurifondid, sest just sealt on meil lootust saada toetusi. Muidugi vaid juhul, kui meil on välja pakkuda väärikaid ideid ja ka julgust riskida omaenda rahaga.
Seekordne Elukeskkonna leht püüab anda ülevaate meetmetest, mille alusel jagatakse ära suur osa struktuurifondide rahast - kokku 6,08 miljonit krooni.
Kogu see summa teenib üht eesmärki: meie kõigi elukvaliteedi parandamine elukeskkonna elavdamise ja arendamise kaudu. Nende rahade jagamises löövad tingimuste ja visioonide kujundajatena kaasa keskkonnaministeerium, siseministeerium ning majandus- ja kommunikatsiiooniministeerium. Reaalseid projektitaotlusi vaatab läbi ja hindab Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS). Taotlusi oma projektidele esitavad aga omavalitsused ja kolmas sektor.
Selles lehes soovime juhtida kõigi huviliste tähelepanu nii meetmetele endile kui ka reaalsetele edukatele näidetele, mis meie ümber Euroopa abirahadega juba kerkinud on. Ei tohi unustada, et ideed tulevad siiski Eestist, ja seepärast on iga projekt vastus rühma Eesti inimeste vajadustele.
Kuigi enamus seekord tutvustamist leidvaid meetmeid on suunatud kohalikele omavalitsustele, kellelt projektitaotlusi oodatakse, pole sugugi vähem tähtis, et algne idee mingis vallas või linnas midagi eurorahade toel ellu viia võib pärineda ka mõnelt mõteterikkalt elanikult või firmalt. Kuid need ideed tuleks esmalt müüa maha valdadele ja linnadele, kes siis juba EAS-i poole pöörduvad. Värska veekeskus, millest seekord pikemalt juttu tuleb, on just üks selliseid näiteid.
Neil aga, kel eurorahadele oma ideid pakkuda pole, soovitan Elukeskkonna lehte lugeda kui üldharivat (aja)kirjandust. Kindlasti aitab meie leht paremini lahti mõtestada arenguid, millele Eesti pühendunud on. Need on seotud kõigi piirkondade võrdselt tugevaks ja atraktiivseks arendamisega.