Ines Kuusik: maaomanik olla on uhke ja hää

Ines Kuusik Foto: SCANPIX

Eestis on maad ligi 67 riigi esindajail – see jääb kogu maailma riikide võrdluses alla kolmandiku ehk ülemaailmset rahvaste paabelit siia veel tekkinud ega kohe-kohe tekkimas ei ole. Ning seni, kuni välismaalaste maaostud just päris massiliseks ei ole muutunud, on vaheldus ja mitmekesisus ju päris põnev.

Võimalus maad osta on iseenesest tegelikult viimase tuhande aasta ajalugu arvestades Eesti oludes üsna haruldane. Ent siiski on nn tavalise maa hind, kus on natuke metsa, natuke põldu, natuke kõike muud, praegu hinna poolest Ober Hausi kinnisvaraspetsialisti Rain Räti hinnangul langustrendis, kuna müügipakkumiste kasvav hulk ületab ostuhuvi. Eestlasena võiks mõtiskleda selle üle, miks eestlased oma maad praegu pigem müüvad kui ostavad?

Tegelikult on maa igati käega katsutav ja reaalne vara. Ja ehkki paljudele maaomanikele tuletab erilist auväärset staatust meelde vaid igal aastal laekuv maamaksuarve, on maa omamine olnud läbi aegade eestlaste suurim unistus ja ambitsioon.

Kasvavate toidukaupade hindade ja üsna ebastabiilsete aegade taustal kasvataks tegelikult isegi hea meelega kusagil natuke ka oma porgandit, seda enam, et maal viibimine, looduslähedus, koduskasvatatud toidukaup on maailma mastaabis suisa luksus, ning samal ajal ka eestlastele loomulik traditsioon. Kes veel peaksid maad omama kui mitte meie (singapurlastele piisab linnakorteristki…).

Välismaalaste maaostu suurenevat huvi aga pahaks ei maksa panna – välisinvesteeringud on meile päris palju kasuks tulnud ja tulevad loodetavasti ka edaspidi. Eesti väliskapitalil põhinevate ettevõtete osakaal tööandjate seas on euroliidu suurim ning välisettevõtete arvele võib Eurostati viimaste (2008. a) andmete põhjal panna ligi 42 protsenti siin toodetud lisandväärtusest, mis on Euroopas Slovakkia järel suuruselt teine väliskapitali loodud panus koguprodukti kogumajanduse lõikes. Kui Eesti teiste endiste idabloki riikidega ja eriti Balti saatuskaaslastega võrreldes edukam on, siis suureks mõjutajaks ongi just põhiliselt meie jõukamad naabrid, kes on pidanud targaks siia oma äri, raha ja kogemust tuua ning vajaduse korral ka maad osta.

Kinnistusregistrisse on Eesti kogupindalast kantud praegu ligi 60 protsenti. Mis toimub ülejäänuga, teab täpselt arvatavasti (ja ka loodetavasti) maa-amet – lihtinimesele tundub tegu olevat õiguslikult üsna keerulise kombinatsiooniga lõpetamata ja veel toimumata maareformist. Igatahes suur osa Eestist on veel omandiks jagamata. Seda arvestades võiks loota, et maa ostmise ja maa omamise vastu tunnevad tulevikus välismaalaste kõrval kasvavat huvi ka eestlased ise.