Obama: aeg võlapiiri kokkuleppeks on peaaegu otsas

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA president Barack Obama.
USA president Barack Obama. Foto: SCANPIX

USA seadusandjad jätkasid laupäeval president Barack Obama kihutusel palavikulisi kõnelusi riigi maksejõuetuse vältimiseks

USA aktsiaturud liikusid viiendat päeva miinusesse, pühkides poliitilise ummikseisuga minema kuu aega kestnud kasvu.

Obama üritas laupäevahommikuse raadioläkitusega optimismi väljendada, kinnitades, et demokraatidel ja vabariiklastel on palju valdkondi, milles nad ühel meelel on.

Kuid ta toonitas, et kokkuleppel peab olema mõlema erakonna toetus. «Seda peavad toetama mõlemad parteid, mis saadeti ameeriklasi esindama - mitte ainult ühe partei üks fraktsioon,» ütles ta.

Kuid seadusandjad paistavad endiselt lootusetult lõhestunud olevat.

USA esindajatekoda toetas reedel ootuspäraselt spiiker John Boehneri võlakriisi lahendamise plaani, kuid kaks tundi hiljem lükkas demokraatide enamusega senat selle tagasi. Esindajatekojas hääletas eelnõu vastu ka 22 vabariiklast.

Demokraatide senati enamuse juht Harry Reid ütles, et loodetavasti aitab nüüd vabariiklaste vähemuse juht Mitch McConnell lõplikku kokkulepet välja töötada, kuigi selle põhipunktid ei ole veel selged.

Valge Maja pressiesindaja Jay Carney nimetas esindajatekoja hääletust «poliitiliseks käeharjutuseks» ja avaldas seadusandjatele survet, et nad «otsekohe koostööd tegema hakkaksid, et kompromissile jõuda.»

McConnell süüdistas demokraate kõigele vabariiklaste välja pakutud ettepanekutele vastu seismises, kuid kinnitas, et ootab innukalt demokraatide enamuse juhi plaani, kuidas kriisi ära hoida.

USA majandus jõudis 16. mail 14,3 triljoni dollari suuruse võlapiirini ning on tavapärase toimimise taganud kulutuste ja raamatupidamise kohandamisega, kuid saab seda vaid teisipäevani jätkata.

Boehneri eelnõu sidus võlapiiri tõstmise 900 miljardi dollari võrra koos kulukärbetega 917 miljardi dollari väärtuses järgmisel kümnel aastal. Samuti soovis ta siduda võlalimiidi põhiseadusmuudatusega, mis puudutab tasakaalustatud eelarveid.

Demokraadid on sellele vastu ning Reid käis välja kava, mis näeb ette võlapiiri tõstmise 2,4 triljoni dollari võrra ja kulutuste kärpimise 2,4 triljoni dollari võrra järgmisel kümnel aastal.
Äri- ja finantsmaailma juhid on hoiatanud, et maksejõuetusel oleksid hapras seisus USA majandusele tohutud tagajärjed.

Organisatsiooni Gallup uusim küsitlus näitas, et poliitiline ummikseis on kahjustanud Obama mainet - võrreldes 7. juuni 50 protsendiga on tema toetus langenud 40 protsendini.
Juhul kui kongress ei jõua 2. augustiks võlalimiidi suurendamises kokkuleppele, võib USA valitsusel tekkida makseraskusi ja Ühendriikide krediidireiting esimest korda ajaloos langeda. See võib omakorda tuua kaasa ettearvamatuid tagajärgi rahvusvahelistel rahaturgudel.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles