Sel nädalal vallandus Euroopa investeerimispankade kauaoodatud koondamislaine. Credit Suisse ja UBS põhjendavad kulukärpeid nigela ärikonjunktuuri ja euroala võlakriisiga, mis on andnud kasumitele ränga hoobi.
Euroopas läheb pankurite koondamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamik panku on juba kuude kaupa oma personali vaikselt koomale tõmmanud, sõeludes välja vähemedukaid ja ülesannetega mittetoimetulevaid maaklereid.
UBS ja Credit Suisse väärivad tunnustust selle eest, et on avalikult tunnistanud kogu valdkonda puudutavat vajadust sügavamate personalikärbete järele – olukorras, kus pangandussektor üritab kohaneda karmimate reeglite ja kapitalinõuetega, samuti aga vankuma löönud majandustega.
UBSi eelseisev 3-aastane ja 2 miljardi frangi «sügavune» kulukärbete programm tähendab eeldatavasti lausa 5000 töökoha kadumist grupi lõikes.
Puutumata ei jää ka panga laiutav varahalduse osakond.
Reedel avalikustatud 2000 koondamisest puudutab lõviosa investeerimispanka Credit Suisse.
Mõlemas Šveitsi pangas sooritasid kulutused äkktõusu, süües augu kasumitesse.
Credit Suisse’i investeerimisosakonna kulude ja tulude suhe osutus 92-protsendiliseks, ületades mäekõrguselt pangasisese eesmärgi 70-75 protsenti.
Töökohtade kärpimine on kiireim viis kulude kontrolli alla saamiseks.
Algaval nädalal järgivad šveitsalste eeskuju ilmselt ka Briti pangad.
Lõppkokkuvõttes võib aga siiski olla tegemist katsega sügavaid haavu kinni plaasterdada.
Copyright The Financial Times Limited 2011.