Kasumit kasvatanud Eesti Energia hinnatõusutaotlusest ei tagane
30. juuli 2011, 10:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia teise kvartali puhaskasum kasvas aastaga 45 protsendi võrra, samal ajal taotleb ettevõte jätkuvalt elektrihinna tõusu, sest ühekordsest tehingust tulnud kasumikasvu järgmistes kvartalites enam ei tule.
Teise kvartali puhaskasum kerkis 21,2 miljoni euroni, poolaasta kasum aga vähenes 37,4 protsendi võrra, 63,6 miljoni euroni.
«Suur osa kasumist on tulnud ühekordsest tehingust, mida järgmistes kvartalites enam sellisena ei tule,» märkis Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.
Nimelt müüs ettevõte 11 protsenti osalusest Jordaania tütarettevõttes, teenides seeläbi 16,2 miljonit eurot. Eesti Energia osalus Jordaania tütarfirmas langes 65 protsendile.
Lisaks kasvatas Kaasiku sõnul tulusid õlimüük, millest teeniti kvartaliga kuus miljonit eurot enam. «Kogused suurenesid märkimisväärselt, hinnad olid palju paremad kui aasta tagasi,» kommenteeris ta.
Põhiline ärikasum
Paranes ka elektri müük avatud turgudel, millel oli samuti kuue miljoni eurone mõju kvartali ärikasumile. Kui mullu tuli 56 protsenti esimese poolaasta ärikasumist avatud turult, siis tänavu 69 protsenti, teise kvartali sama näitaja oli aga tervelt 90 protsenti.
«Jutt, et meie kasum tuleb Eesti rahva, lihtsa tarbija taskust, on müüt,» sõnas ettevõtte juhatuse esimees Sandor Liive.
«Avatud turgudelt teenitud ligi 90 protsenti ärikasumist on tähelepanuväärne tulemus, seega võib Eesti Energiat juba täna julgelt nimetada vabaturuettevõtteks,» lisas Kaasik.
Avatud jaeturgudel oli kvartali keskmine müügihind 47 eurot megavatt-tunni kohta ja on nelja protsendi võrra tõusnud. Eesti Energia hõlmas 75 protsenti Eesti, 14 protsenti Läti ja seitse protsenti Leedu avatud turust.
Ometi ei loobu ettevõte hinnatõusuplaanidest ka veel suletud koduturul. Konkurentsiametile on esitatud hinnatõusutaotlus, mille rahuldamisel kerkiks elektrihind 29 eurolt megavatt-tunni kohta 33 eurole.
Liive põhjendas taotlust olukorraga, kus tootmissisendid on kallinenud enam kui tootmisest teenitav tulu. Tema hinnangul on ettevõttele praegusest populaarsusest olulisem olla konkurentsivõimeline kahe aasta pärast, kui elektriturg täielikult avaneb.
«Populaarne oleks öelda, et me praegu ei taotle ja küll aastal 2013 võtame kogu täiega,» lausus Liive. «Aga 2012 on keeruline aasta, finantssuhtarvud on kõik viimase vindi peal. Firma seisukohast oleks vastutustundetu jätkata müüki 29ga.»
Vabaturu nõuete täitmisega põhjendas Liive ka palju negatiivset vastukaja tekitanud uue kliendiinfosüsteemi kasutuselevõttu. «Vahetus muidugi ei lähe ilma tõrgeteta. On olnud lühikesi perioode, kus süsteem on olnud maas, on olnud viivitusi arvete esitamisega kliendile,» tunnistas Eesti Energia juht. «Kuid ilma selleta ei oleks meil võimalik tulevikus uusi teenuseid pakkuda.»
Valveelektrikud jäävad
Ettevõtte tegevuse tõhustamisest ei saa kasu kogu töötajaskond: 41 elektrikut said hiljuti koondamisteate.
«See, mida need mehed tegid, oli arvestite vahetus ja hooldusremont,» lausus Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink. «Leidsime, et efektiivsem on osta seda teenust turult ja 1. oktoobrist osutavadki meile seda viis partnerit üle Eesti.»
Ringi sõnul ei tegelnud koondatud mehed liiniparandusega ja ettevõte valveelektrikuid ei koonda. «Praeguste äikesetormide kahjustusi likvideerivad nii meie oma kui ka meie koostööpartnerite brigaadid,» lisas ta.