/nginx/o/2011/03/09/534199t1hc99b.jpg)
Sampo pensionifondide juht Märten Kress sõnas, et kui investoril raha tagasisaamisega kiiret ei ole ja seda investeeringut toetab ka investori riskitaluvus, siis Kreeka puhul võiks praegu tunduda mõistlik oma positsioonide realiseerimisega oodata.
Sampo pensionifondide juht Märten Kress sõnas, et kui investoril raha tagasisaamisega kiiret ei ole ja seda investeeringut toetab ka investori riskitaluvus, siis Kreeka puhul võiks praegu tunduda mõistlik oma positsioonide realiseerimisega oodata.
«Paljuski sõltub otsus, kas oma raha raskustes euroala riikidest ära tuua sellest, missuguse eesmärgiga investeeringud tehtud said. Mitmetel juhtudel, nagu näiteks pikaajaliste Kreeka riigivõlakirjade puhul, on varade turuhind langenud väga oluliselt, ligikaudu 50 protsenti,» rääkis Kress.
Itaalia ja Hispaania võlakirjad on tema sõnul praegu teistsuguses positsioonis, nendega ei kaubelda üldjuhul nii palju allpool nominaalväärtust. «Seega võiks nende riikide võlakirjade puhul võlakriisi järjekordsel intensiivistumisel või kas või mõne negatiivse sisuga poliitilise sõnavõtu tulemusena oodata pigem hinnalangust.»