/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2008/06/17/50237t1h6bff.jpg)
Nordea privaat¬panganduse juht Andres Vesilind sõnas, et euroala võlakriisis olevatesse riikidesse investeerimise populaarsust saab kindlasti põhjendada nende riikide finantsinstrumentide ülikõrge tuluootusega.
Vesilind: PIIGSi populaarsust seletab kõrge tulu ootus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Näiteks Kreeka valitsuse 2012. aastal lõppevaid võlakirju saab praegu osta tuluootusega vahemikus 40–55 protsenti aasta baasil,» rääkis Vesilind.
Spetsialist lisas, et samas peab kindlasti arvestama, et need tuluootused realiseeruvad vaid juhul, kui võlakirjasid lõpptähtajani hoida ja kui antud riigid võlakirjade lõpptähtajani maksevõimelisena püsivad,
«Soovitust investorite käitumise kohta on väga raske anda, sest iga investor, tema tuluootused, likviidsusvajadused ja riskitaluvus on erinevad. Mida võib küll välja tuua, on see, et kõrge tuluootuse tõttu kaubeldakse nii Kreeka, Portugali kui ka Iirimaa riigi võlakirjadega praegu tuntavalt alla nende nimiväärtuse, mis annab päris korraliku puhvri ka negatiivse stsenaariumi korral võimalike sundvahetuste või väiksemas ulatuses lunastamiste vastu,» rääkis ta.
Veslinnu sõnul tasuks ettevaatlikum olla nn järgmise ringi riikide (Itaalia, Hispaania, aga ka veel vähem räägitud Belgia, Jaapan, USA) valitsusvõlakirjadega ning nii pangandussektori kui ka üldisemalt «high yield»-võlakirjadega.
«Kõige suurem oht praeguses võlakriisis ei ole mitte esimese kolme kriisi sattunud väiksema riigi probleemid, vaid kriisi praegusest tuntavalt suurem levik suurtesse kõrge võlakoormusega arenenud riikidesse ja finantssektorisse laiemalt.»