/nginx/o/2011/07/27/687014t1hd5f0.jpg)
Eestimaalaste investeeringud võlakriisis nn PIIGS riikidesse – Portugali, Itaaliasse, Iirimaale, Kreekasse ja Hispaaniasse – ulatusid märtsi lõpul ligi 1,3 miljardi euroni. See moodustab kõigist Eesti välisinvesteeringutest peaaegu kaheksa protsenti, kirjutab Laura Raus.
Näiteks Itaaliasse on eestimaalased investeerinud koguni 663 miljonit eurot. Investeeringud Kreekasse jäävad aga 28 miljoni euro kanti.
Eesti Panga statistika näitab, et võlakriis pole siinseid investoreid probleemsetest riikidest sugugi hordides põgenema pannud. Võrreldes vahetult võlakriisi puhkemisele eelnenud ajaga ehk 2009. aasta lõpuga, on eestimaalaste investeeringud PIIGS riikidesse kasvanud 58 protsenti. Kõigi Eesti välisinvesteeringute kasv oli seejuures väiksem, 33 protsenti.
Kasvasid investeeringud kõigisse PIIGS riikidesse, kui Kreeka välja arvata. Investeeringud sinna on võrreldes 2009. aasta lõpuga kahanenud poole võrra. Ehkki võlakriis üha intensiivistub, on investeeringud kõigisse PIIGS maadesse kasvanud ka võrreldes eelmise aasta lõpuga.
Kaks näidet ettevõtetest, keda võlakriis ära hirmutanud pole, on Bigbank ja Admiral Markets. Bigbank avas aasta algul filiaali Hispaania pealinnas Madridis. Panga juhatuse liige Targo Raus ütles, et Hispaania kasuks otsustama panid muu hulgas riigi suur rahvaarv ja kriisist puudutatud kohalik pangandus.
Tuhatkond klienti
«Konkurentsisituatsioon on kohapealsel turul uute tulijate jaoks veidi lihtsam, ehkki kindlasti mitte lihtne, kuna kohalikud pangad on kriisist mõnevõrra rohkem mõjutatud,» selgitas ta, lisades, et Bigbankil on praegu Hispaanias tuhatkond klienti, mis vastab ettevõtte ootustele.
Finantsturgudel kauplemisteenuseid pakkuv Admiral Markets valmistub laienema koguni kahte võlakriisis riiki, Hispaaniasse ja Itaaliasse. «Meil on Hispaanias firma esindaja, kes teeb ettevalmistusi kontori avamiseks seal,» lausus ettevõtte müügi- ja turundusjuht Milana Reinson.
«Pikemas plaanis kavatseme laieneda Ladina-Ameerikasse ja läbi Hispaania on sinna lihtsam minna, sest keel on sama,» selgitas ta. «Esindaja on olemas ka Itaalias. Portugali laienemist kaalume, kuid tegelenud sellega veel otseselt ei ole.»
Eksperdid ütlevad, et võlakriisis riikidesse investeerimine pole tingimata kehv otsus. Kohati pakuvad sellised riigid nende sõnul just oma probleemse olukorra tõttu häid investeerimisvõimalusi.
Hispaaniasse teretulnud
Hispaania-Eesti kaubanduskoja juht Javier Ortiz de Artiñano kinnitas sama. «Kõik mis aitab ettevõtetel kulusid alandada, on [Hispaaniasse] teretulnud,» rääkis ta. «Kui firmad on kriisis, siis nad peavad kulusid alandama.»
Ta tõi üheks näiteks Skype’i. «Sellega saab vähendada telefoniarveid,» rääkis ta. «Samuti energiasäästuseadmed, sest energiaefektiivsus on Hispaanias madal.»
«Ka saab [Hispaaniast] leida tooteid parema hinnaga,» lisas kaubanduskoja juht.
«Näiteks on pankrotistunud ettevõtete varade ostmine hea võimalus saada masinaid väga soodsa hinnaga.»
Ka majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ei kutsu Eesti investoreid võlakriisis riikidest põgenema. «Riskialtimatele investoritele võib see pakkuda häid sisenemiskohti, kui osatakse oma riske mõistlikult hinnata,» ütles ministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember.
«Kui on soetatud võlakriisis vaevlevates riikides osalusi tugeva kaubamärgiga ja eksportivates ettevõtetes, siis võib tööjõu kättesaadavuse suurenemine ning palgakulude alanemine investeeringu tootlusele pigem positiivselt mõjuda,» märkis ta.
Saksamaa valitsus on lausa algatamas kampaaniat, et julgustada ettevõtteid Kreekasse investeerima. Välismeedia andmetel on riigi majandusminister Philipp Rösler koostanud 16-punktise kava, mis kirjeldab Saksa firmadele Kreekas avanevaid võimalusi.
Eile kohtus Rösler Saksamaa töösturitega, et julgustada neid oma investeeringutega võlakriisis Kreekat aitama. «On selge kavatsus investeerida [Kreekas] taastuvenergiasse... kuid bürokraatia on takistuseks,» tõdes ta pärast kohtumist.
Eesti Ateena saatkonna konsul Anneli Leega Piiskop kinnitas probleeme sealse bürokraatiaga. «Ateena on olnud Euroopa pealinnade seas kõige vähem atraktiivne linn ärimeestele,» lausus ta. «Välismaalasest ärimees ei murra ilma kohaliku juristi abita läbi siinsest bürokraatiast, et asutada firma.»
Konsuli sõnu kinnitavad Maailmapanga eksperdid, kelle hinnangul Kreeka on äritegemise lihtsuselt maailmas 109. kohal ja äri alustamise lihtsuselt koguni alles 149. positsioonil.
Piiskop lisas, et Kreeka valitsus teeb praegu küll suuri pingutusi investeerimiskliima parandamiseks. «Tehtud on palju seadusemuudatusi, aga kunas see kõik reaalsuses toimima hakkab...» lausus ta. «Arvan, et praegu segane aeg veel kestab ja pigem meid [ehk Eesti investoreid] ei oodata.»
Sellest hoolimata saab saatkond igal kuul päringuid Eesti ettevõtetelt, mis on huvitatud kreeklastega äriajamisest. Ennekõike puudutavad need päringud aga kaubavahetust, mitte investeeringuid.
Kreekas on läbilöök kasin
Saatkond on tänavu saanud päringuid näiteks päikeseenergia kasutamise kohta Kreekas, samuti on otsitud partnereid puittoodete müümiseks ja küsitud maksupoliitika kohta alkohoolsetele jookidele.
Eestimaalased on teinud otseinvesteeringuid Kreeka hulgi- ja jaekaubandussektorisse, kinnisvarategevusse ning kutse-, teadus- ja tehnikategevusse. Piiskopile teadaolevalt pole ükski Eesti ettevõtetest aga Kreekas erilist edu saavutanud.
Raivo Konnapere näiteks läks mõne aja eest perega Kreekasse ja hakkas seal baari pidama. Eelmise aasta lõpus sundis võlakriis teda aga Eestisse tagasi pöörduma.
«Näha ja tunda oli, et võlakriisi ja pidevate streikide tõttu ei kippunud turistid enam olema altid Kreekasse tulema ning ennetava asjaoluna tundus mõistlik ennast sealt välja tõmmata,» selgitas ta. «Vesteldes praegu kohapeal elavate eestlastega, tundub mulle, et see oli õige otsus.»
/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)