Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/05/18/41943t1hfb17.jpg)
Euroala värskeim päästeoperatsioon säästab Iirimaale intressidelt ligi 1 miljardi eurot aastas, kuid analüütikute arvates võib paketi peamine mõju olla pigem psühholoogilist laadi, andes muserdatud majandusele ülivajaliku optimismisüsti.
Möödunud nädalal Brüsselis koos istunud eurotsooni liidrid kärpisid Kreeka kriisi kontekstis ka Euroopa päästefondide intressimäärasid, leevendades seeläbi Iirimaa hädasid, mis oli – enne kui pidi panga- ja eluasemeturu kriiside tõttu leppima 85 miljardi eurose rahvusvahelise abiga – üks eurotsooni parimaid majandustegijaid.
Kuna intressid kukutati 6 protsendi juurest 3,5 ja 4 protsendi vahele, hakkab Dublin säästma aastas ligikaudu 800 miljonit eurot makseid.
Pikendati ka laenuperioodi – seitsme aasta asemel on see aeg nüüd vähemalt 15 aastat.
«Finantsmõju on märgatav, aga siiski mitte pöördeline. Palju tähtsam on psühholoogiline mõju,» ütles Goldman Sachsi analüütik Kevin Daly.
«Iirimaal nähakse seda kui võitu ja rõõmusõnumit pärast pikemat perioodi, mil kõik läks pidevalt pahasti.»
Mõned Dublinis läksid aga veelgi kaugemale. «Tõesti, esimest korda kolme aasta jooksul, mis minusse puutub, ma hakkan selle tunneli teises otsas valgust nägema,» ütles transpordiminister Leo Varadkar.
Kuna finantsturud pole aga veel veendunud, et Iirimaa pääseb ilma teise abipaketita, jäi peaminister Enda Kenny natuke ettevaatlikumaks.
Ta välistas võimaluse, et talvel jõustuvaid drakoonilisi eelarvekärpeid nüüd leevendama hakatakse.
«Me leiame end sellisest õnnestust olukorrast, et kulutame 18-20 miljardit eurot enam kui sisse tuleb. Ning sellega tuleb tegemist teha,» ütles Kenny.
Intressimaksete uudist kaunistab aga ka paranenud majandusolukord.
Juba enne Brüsseli tippkohtumist sai Iirimaa Euroopa Liidult ja IMFilt kiita selle eest, et pangandussüsteemi parandamine, eelarvepuudujäägi kärpimine ja rahvusvahelise konkurentsivõime taastamine läheb hästi.
Dublinit tunnustati programmi «järjekindla» rakendamise eest.
Päästefondidele kehtestatud intressimäär oli Iiri valitsusele pidevalt pinnuks silmas.
«Kolm kuud tagasi tundus, et tegemist on olukorraga Iirimaa-ülejäänud-Euroopa-vastu. Meeleolu oli mürgine. Iga lepituse märk ja progress, mida EL ära märkis, on plusspunktiks,» ütles Gilles Moec Deutsche Bankist.
Rahandusministri Michael Noonani sõnutsi on Iirimaal nüüd linnukesena kirjas «mitu positiivset arengut».
Täpsemini: tänavuse avakvartaliga on sisemajanduse kogutoodang kasvanud 1,3 protsenti. Sel nädalal aga selgus, et erainvestorid on paigutanud vaevatud Bank of Irelandi 1,1 miljardit eurot.
Nüüd üritatakse aru saada, kas majanduskasv võib osutuda piisavaks, et riigirahandust oluliselt parandama hakata.
IMF-ELi raporti järgi aitab konkurentsivõime taastumine edendada eksporti, mis «on jätkuvalt taastumise mootoriks, kuigi sisenõudlus langeb edasi».
Éuroopa Komisjon ennustab, et reaalne SKT kasvab tänavu 0,6 protsendi ja tuleval aastal 1,9 protsendi jagu.
Ostujuhtide indeks, mida peetakse heaks majandustrendide indikaatoriks, on viimastel nädalatel viidanud olulisele aeglustumisele – peegeldades globaalseid trende.
Kuid Iirimaa tugev tööstustoodang on andnud neile eelise ülejäänud «kriisiperifeeria» ees.
Konsultatsioonifirma Oxford Economicsi Belfasti osakonna juhi Neil Gibson hinnangul võib Iiri majandus hakata lähitulevikus kasvama abipaketi uutest intressidest kiiremini.
«See ümberkorraldus tähendab, et iirlastel ei tule maksta nii ränka hinda kui arvati,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2011.