Tuleb tunnistada, et on ikka veider küll, kui kes tahes nutitelefoni kasutav inimene võib näiteks Tallinnas Viru tänaval tasuta võrku kasutades kõrvalasuva kaupluse kassa töö võimatuks muuta. Ja samamoodi langeda ka ise kellegi teise virtuaalse sissetungi ohvriks.
Halvem on see, et mitte ainult «tasuta» ei tähenda arvestatavat turvariski, mis peaks kasutaja peas ohulambi süütama. Ehkki tasuta juustu võib, piltlikult öeldes, ainult hiirelõksust leida, võib mõnikord ka ausalt teenuse eest makstes hiirelõksu sattuda.
Paraku on kujunenud nii, et teiseks alarmeerivaks märksõnapaariks on saanud «Elion» ja «Thomsoni ruuter». Tehaseseadistuses on see ruuter kergesti häkitav, kuid Elionilt teavitust selle kohta või nõuandeid seadistuste muutmiseks pole olnud piisavalt.
Praegu võib Elioni tegevust või tegevusetust võrrelda panga omaga, kes annab kasutamiseks PIN-kalkulaatori, mille genereeritud PINi saab lihtsa vaevaga tuvastada kes tahes, kel veidi huvi ja viitsimist on.
Elioni esindaja ütleb õigustuseks, et viimasel ajal on Elion hakanud kasutajatele ka WiFiga seonduvaid riske selgitama, kuid lõppkokkuvõttes on kliendi kontoris või kodus oleva võrgu turvalisuse tagamine kliendi enda otsene vastutus.
Kuid milline klient, kui tal just ei ole vastavat ettevalmistust, oskaks kahtlustada, et koju toodud Elioni Thomsoni ruuter osutub priskemat sorti Trooja hobuseks, mille seadistuses on juba arvestatav turvarisk olemas?
Eriti veider on aga Elioni esindaja seisukoht, et WiFi ei olevatki Elioni teenuse osa, vaid hoopis seadmega kaasas käiv lisavõimalus. Samas on Elioni kodulehel traadita internet teenusena must valgel kirjas. Kas eksib ettevõtte esindaja või koduleht?
Tõsi, Elion möönab, et ei saa öelda, et klientide teavitus on olnud piisav. See viga tuleb nüüd parandada. On ka selge, et üksnes teavitamisest ei piisa, vaja on abi seadistamisel. Tasulise ümberseadistamise asemel, mida ettevõte on varmas pakkuma, tuleks seda teha tasuta.
See oleks vähim, mida Elion praegu klientide heaks tegema peaks.