Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Makseraskused murravad liisingauto kasutajaid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Midagi uut noortele juhtidele.
Midagi uut noortele juhtidele. Foto: Urmas Nemvalts.

Üldise majandussurutise taustal on liisingautode kasutajad sattunud raskustesse igakuise liisingu tasumisel, nii mõnigi püüab autot maha müüa, et siis odavam soetada.


Anonüümseks jääda sooviv liisingauto kasutaja, kes rentis endale Volvo S 60, on auto nüüd müüki pannud, sest igakuine summa, mida tasuma peab, on liiga kõrge.


Praegu maksab ta liisingut 3100 krooni, millele lisandub veel kaskokindlustus, see teeb kokku üle 4000 krooni kuus. Kui tal õnnestub auto maha müüa, plaanib ta küll uue sõiduvahendi muretseda, aga kindlasti väiksema.

«Suvel polnud midagi, tööd oli palju. Nüüd on ka minu klientide hulgas koondatuid,» nentis auto kasutaja.

Võlgu ei tasu kasvatada

SEB Liisingu juhatuse esimees Indrek Julge sõnul on märgata tendentsi, et inimestel on järjest raskem liisingmakseid tasuda.

«Kui vaatame lühiajalisi võlgnevusi, siis on neid enam kui aasta tagasi. Meil tuleb oluliselt rohkem tegeleda liisingmaksete kättesaamisega: inimestele meelde tuletada, nendega vestelda, leida võimalusi, kuidas võlgu tasuda jne,» mainis Julge, kelle sõnul liisitud autodest loobumist väga näha ei ole.

Julge arvates võib põhjust otsida sellest, et üldjuhul on inimesed autot liisides maksnud sisse 10-30 protsenti ja seejärel mõni aasta juba maksnud, seega on auto jääkväärtus väiksem kui turuhind.

Seetõttu püüavad inimesed ise autosid müüa ja maksavad liisingmakseid edasi, aga see info meieni ei jõua. Sellist loobumist, et tõstetakse käed püsti ja öeldakse, et rohkem maksta ei jaksa ja müüa ka ei õnnestunud, seda on väga vähe,» kinnitas Julge.

Siinkohal rõhutaski juhatuse esimees, et kui inimesel on ette näha, et ta jääb tasumisega hätta, tasub kohe pöörduda oma kliendihalduri poole, mitte alles siis, kui võlad on üle pea kasvanud. «Üritame lahendusi leida, me ei ole huvitatud lepingute lõpetamisest või autode äravõtmisest ning müükipanekust,» lausus Julge.

Samas on ka uute liisingute arv kahanenud. Võrreldes selle aasta teist poolt eelmise aasta sama ajaga, on praegu uute liisingute arv sõltuvalt kuust langenud 30%-50%, rääkis Indrek Julge.

Ja kui liisitakse, eelistatakse pigem mõistliku hinnaga pereautosid, mitte kalleid luksusmarke.

Ka Wiru Auto (Renault' ja Nissani esindus Lääne-Virumaal) tegevjuht Rainer Lille ütles, et ei ole täheldanud liisingautodest loobumist, kuid automüügis on langev trend märgatav - müük on kuidagi lainetav ja keeruline on prognoosida, mis toimub.

Müük ebastabiilne

Tegevjuhi sõnul oli näiteks augustikuu raske, kuid oktoober seevastu küllaltki hea kuu. Mis põhjusel, ei osanud Lille öelda, aga vihjas Nissani kaubamärgi kasvavale trendile turul. Renault'de müük jällegi nii edukas pole.

Lille väitel teeb muret pigem kasutatud autode üldine turg - pruugitud masinast on keeruline lahti saada, sest neil on hinnad maas. Uut autot osta aga hoopis kasulik.

Tagasi üles