/nginx/o/2021/03/04/13662113t1h56a3.png)
/nginx/o/2011/07/26/684292t1h0daa.jpg)
Notarite Koja juristi Kaitti Persidski sõnul tuleks kinkelepingu sõlmimisel pöörata tähelepanu kinkelepingu juriidilistele tagajärgedele.
Kinkelepingu sõlmimine tuleks hoolikalt läbi mõelda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Juhul kui inimene soovib oma eluajal talle kuuluva vara kellelegi tasuta üle anda, on tal võimalik sõlmida kinkeleping. Seaduses toodud juhtudel (nt kinnisvara kinkimisel) peab kinkeleping olema notariaalselt tõestatud.
Kinkelepingu sõlmimisel tuleks pöörata tähelepanu sellega kaasnevatele juriidilistele tagajärgedele. Näiteks korteri kinkimisel saab kingisaaja peale kinnistusraamatu kande tegemist korteri omanikuks ning võib peale seda korterit vabalt käsutada, sealhulgas müüa, pantida või kinkida selle edasi kolmandatele isikutele.
Arvestada tuleks, et kuigi võlaõigusseadus võimaldab teatud juhtudel kinkelepingust taganemist, ei tähenda see seda, et kingitud korteri omand läheks seeläbi kinkijale automaatselt tagasi. Juhul kui kingisaaja ei ole nõus korterit kokkuleppe teel tagastama, tuleb kinkijal pöörduda kohtu poole.
Kui kinkija soovib peale kinkelepingu sõlmimist korterit kindlasti ise edasi kasutada, oleks mõttekas kaaluda isikliku kasutusõiguse seadmist. Tegemist on asjaõigusseaduses sätestatud õigusega, mille kohta tehakse kanne kinnistusraamatusse ning millele tuginedes saab kinkija korteri edaspidist kasutamist nõuda ka selle järgnevatelt omanikelt.
Teiseks võimaluseks oma vara teatud isikule jätta on testamendi tegemine. Testamendi puhul jääb aga selle tegija kuni surmani vara omanikuks ning võib vajadusel sellega ise tehinguid teha, samuti on võimalik testamenti tühistada või muuta.»