Võlakriisi kokkuleppest võib stabiilsuseks väheks jääda

Foto: SCANPIX

Kuigi neljapäeva õhtul Euroopa liidrite saavutatud Kreeka võlakriisi kokkuleppe järel käis üle turgude kergendusohe, ei pruugi see analüütikute sõnutsi stabiilsust tähendada.

«Kreeka abipakett on tähtis samm õiges suunas, kuid see ei too lähiajal rahu maailmamajandusse,» tõdes Swedbanki peaökonomist Cecilia Hermansson.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) peaanalüütiku Erik Berglofi sõnul on kokkuleppe saavutamine positiivne ja tervitatav, kuid oluline on, et turud usuksid selle kokkuleppe mõjusse ja elujõulisusse.

Kuigi algne reageering on olnud positiivne, on Berglofi hinnangul tähtis, et Kreeka suudab oma võlakoorma langetada tasemele, mis oleks pikaajaliselt kestlik. Samuti on oluline, et Kreeka valitsus suudab majandusprogrammid edukalt ellu viia ja riigi majanduse konkurentsivõime pikaajalises perspektiivis taastub.

Veel on analüütikute sõnutsi oluline, et võlakoorma restruktureerimine (ehk siis sisuline maksejõuetus) piirduks tõesti vaid Kreekaga, mitte ei laieneks teistesse riikidesse.

Hermansson möönis, et uus abipakett vähendab kriisi leviku ohtu Hispaaniasse ja Itaaliasse, kuid palju sõltub nimetatud riikidest endist, kas nad suudavad oma säästuprogrammid ellu viia.
Samuti ei ole osa analüütikuid veendunud, et abipaketist piisaks ka Kreeka enda stabiilsele teele juhtimiseks.

Rahvusvahelise Finantsinstituudi (IIF) ettepanekul põhinev seniste võlakirjade pikemaajaliste vastu vahetamise plaan võtaks Kreekalt lähitulevikus küll survet vähemaks, lükates keskmised maksetähtajad praeguse alla seitsme aasta pealt ligi 20 aasta taha ning alustataks madalamate intressidega, mis järk-järgult tõuseksid.

Briti majandusleht Finan­cial Times toonitab aga, et isegi IIF ise tunnistab, et praegune pakkumine kärbiks Kreeka võlga vaid 21 protsendi võrra.