:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/07/12/667482t1h06d8.jpg)
Euroopa liidrid otsustasid võlakriisi ohjeldamiseks muuta stabiilsusfondi (EFSF) paindlikumaks ning pakkuda hätta sattunud riikidele odavamaid ja pikema tähtajaga laene.
Võlakriisis riigid hakkavad saama odavamaid laene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile pärastlõunal meediasse jõudnud kohtumise kokkuvõtte mustandist järeldub: kui seni oli 440 miljardi euro suuruse päästefondi abiraha hädasolijatele ette nähtud juhul, kui mujalt enam laenata pole võimalik, siis edaspidi lubatakse Euroopa Stabiilsusfondi vahendeid kasutada ka ennetavateks laenudeks, pankade rekapitaliseerimiseks ja võlakirjade järelturul tegutsemiseks.
Pankasid rekapitaliseeritakse valitsustele antavate laenude abil ning seda võib teha ka siis, kui riigid ei ole Euroopa Liidu või IMFi abipakettide programmis, seisab meediasse jõudnud kokkuvõtte mustandis.
«EFSFi efektiivsuse suurendamiseks ja võlakriisi leviku tõkestamiseks oleme valmis EFSFi paindlikumaks muutma,» seisab kokkuvõttes. EFSFi laenude tähtaega pikendatakse praeguselt 7,5 aastalt minimaalselt 15 aastale, laenuintress jääks umbes 3,5 protsendi tasemele, kuid ei lange allapoole fondi finantseerimise kulusid.
See on praegusest 4,5–5,8 protsendi tasemest tunduvalt madalam. Fondi laenutingimused laienevad ka Portugalile ja Iirimaale.