/nginx/o/2008/10/24/86361t1h594f.jpg)
Ükskõik mida meil ka tehakse, tundub see olevat vaid ühe eesmärgi nimel: kiiremini, kiiremini, kiiremini. Kiirsöögist alates ja suhtluskeskkondadega lõpetades, justkui kiirem tähendaks alati ka paremat. Kas see ikka on nii?
Silva Laius: ajaplaneerimise võtmeküsimus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pakilisusel on nimelt see omadus, et pakilisuse müra tekitab olulisuse illusiooni. Kui keegi räägib, et selle asjaga on kiire, siis tõepoolest tekib mulje, et asi on tähtis. Erinevalt pakilisusest tuleb olulisus vaid meie endi seest. Oluline on seotud ainult ja ainult sellega, mis meile sisuliselt tähtis on – väärtushoiakutega, mille järgi tahame elada; rollidega, mida on vaja täita; lähedaste inimestega, kellega tahame koos olla.
Efektiivse ajaplaneerimise võtmeküsimus ongi selles, kuidas võimalikult enamatele ebaolulistele asjadele ei öelda. Ning kuidas oma prioriteedid ajakavadesse sättida. Efektiivse ajakasutuse võtmeküsimus ei ole päris kindlasti selles, kuidas võimalikult kavalamalt oma ajakava optimeerida, et sinna rohkem asju mahuks. Selle vundamendiks on kirjalik planeerimine. Kuid paljudele ei meeldi see tegevus ja seda kolmel põhjusel:
• Mul ei ole aega. See on sotsiaalselt aktsepteeritav vale. See tähendab tegelikult, et sa ei võta planeerimiseks aega. Sa kasutad ju kõik 24 tundi ööpäevast niikuinii ära. Järelikult oled sa otsustanud midagi muud teha. Aga näiteks Brian Tracy väidab, et iga planeerimisele kulutatud minut hoiab töös kokku vähemalt 10 minutit. Iga planeerimisele kulutatud tund hoiab kokku 3 tundi, ütleb teine uuring. Raske on seda täpselt mõõta, aga planeerimise kasu on ilmne. Ja kui plaani pole, siis tulebki tegelda tulekahjude kustutamisega.
• Plaanid ei pea paika, asjaolud muutuvad liiga kiiresti. Selle taga on hirm, et sa ei saa hakkama. Aga ei olegi ju võimalik, et plaan täpselt täitub! Öeldakse, et kui 30% läheb pikaajalisest plaanist täht-tähelt täide, siis on see juba väga hästi planeeritud asi.
• Planeerimine võtab elult spontaansuse. Aga kui sa ise oma elu ei planeeri, siis teevad seda teised – kui see sulle ei meeldi, siis võta oma elu juhtimine enda kätte. Hea läbisaamine iseendaga on tõepoolest üks kõige tähtsamaid asju.
Silva Laius on FranklinCovey konsultant ja koolitaja.