Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/19/676674t1h6558.jpg)
2010. aasta sügis. Ühe Tallinna tuntud restorani töötaja on just pannud Facebooki üles endast tööpostil tehtud foto. Tema sõber uurib, mis fotol toimub.
Sõber:“ Mida sa vahid seal?“
Restoranimees:“ Jalgpalli momendil. Aga eks ma vahin, mida see järgmine aff seal tahab!“
See on vaid üks lugudest, kus Facebooki üles pandud tekstid on kahjustada rohkem või vähem tööandja mainet. Tõik, et selliseid asju juhtub üha sagedamini, sunnib juhte kaaluma, kas ja kuidas piirata töötajate internetikäitumist.
Paraku jääb praegusel hetkel lahtiseks, kui kaugele võib tööandja oma töötajate suhtlus- ja väljendusvabaduse piiramisel minna – selle otsuse teeb igaüks ise vastavalt oma paremale äranägemisele.
Kas siis takistada või soodustada oma firmas sotsiaalvõrgustike kasutamist?
Olger Kaelep, advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat, kirjutab sotsiaalvõrgustikest lähemalt märtsikuu Directoris.