Kes võidab Euribori langusest?

Foto: Caro / Scanpix

Kuigi oktoobri alguses üle 5 protsendi küündinud kuue kuu Euribor on tänaseks langenud pea terve protsendipunkti võrra, ei muuda see automaatselt väiksemaks sugugi mitte kõigi eluasemelaenu võtnute igakuiseid makseid. Tarbija24.ee uuris, kes Euribori langusest võidab.

Täna langes kuue kuu Euribor 4,117 protsendini, mis on madalaim tase pärast 25. aprilli 2007. Euribori langus annab nii mõnelegi eluasemelaenu omanikule lootuse, et kahanema peaks ka tema igakuise laenumakse suurus. Paraku sõltub see mitmest tegurist, eelkõige aga laenulepingu tingimustest.

Finantsinspektsiooni andmetel võib eluasemelaen olla muutuva ehk ujuva, fikseeritud või siis osaliselt fikseeritud intressiga.

Muutuva ehk ujuva intressiga pangalaenu korral koosneb intress kahest komponendist: ajas muutuvast Euriborist ning panga ja kliendi vahel fikseeritud marginaalist. Muutuva intressiga pangalaenu korral muutub laenumakse vastavalt selle hetke Euribori väärtusele iga 6 või 12 kuu tagant.

Fikseeritud intressiga pangalaenu korral lepivad klient ja pank pikemaks ajaks kokku lõpliku intressi (näiteks viieks või kümneks aastaks). Sellisel juhul kaitseb laenuvõtja ennast intresside tõusude eest, kuid Euribori languse korral võib ta mingil ajal ka kaotada.

Osaliselt fikseeritud intressi puhul on kliendil võimalik valida, et üks osa laenust on fikseeritud intressiga ja osa muutuva intressiga. See aitab Euribori kõikumisega seotud riske hajutada.

Muutuv intress praegu parim

Seega muutub Euribori languse puhul laenumakse automaatselt väiksemaks neil, kelle laen on muutuva intressiga. Kuid sedagi loomulikult mitte kohe, vaid siis, kui eelmisest intressimuutusest on möödunud kas 6 või 12 kuud, sõltuvalt lepingust. Samas võib sama inimene järgmine kord jälle rahas kaotada, kui peaks juhtuma, et Euribor taas tõuseb.

Nii kipuvad mõned laenuvõtjad Euribori langedes panka tormama, et laenuintress madalama Euribori juures ära fikseerida. Selline soov võib tekkida nii muutuva intressiga laenu omanikel kui ka neil, kel intress juba kõrgema määraga ära fikseeritud.

Üheks näiteks on Postimees.ee poole pöördunud Swedbanki klient, kes teadis, et makstes 1500 krooni lepingu muutmise tasu, saab oma kodulaenu intressi muuta.

«Nüüd aga on ühepoolselt välja mõeldud selline süsteem, et kui tahan madalama Euribori järgi oma kodulaenu intressi fikseerida, siis on pank teinud sellise lükke, et kui muudan, siis nende poolt ok, aga sellisel juhul tõstavad nad omapoolset marginaali,» kirjutas ta.

Swedbanki klient tõi näite, et tema laenu intress on 6,055 protsendi peal, millest 5,1 moodustab Euribor ja 0,955 marginaal, nüüd aga oleks võimalik langetada Euribori küll 4,6 protsendi peale, kuid panga poolt tuleks juurde 4-protsendiline marginaal, mis teeks kodulaenu intressiks 8,6 protsenti.

Swedbanki eluasemefinatseerimise osakonna analüüsi- ja arendusjuht Kersti Arro kinnitas, et sellist marginaali võidakse küll intressi muutmisel pakkuda sel juhul, kui inimene tahab laenu näiteks järgmiseks viieks aastaks ära fikseerida. Sest siis peab pank uues lepingus arvestama riskiga, et Euribor võib mingil hetkel jälle tõusta.

Kersti Arro sõnul on suuremal osal panga eluasemelaenu klientidest muutuva intressiga laen, 5 või 10 aastaks fikseeritud intressiga ja osaliselt fikseeritud intressiga laenu kasutatakse harva.

Kui inimesel on muutuva intressiga laen, siis ei ole aga tema sõnul mõtet hakata intressi muutma. Ühelt poolt tuleb maksta lepingu muutmise tasu, teiselt poolt võib Euribor olla järgmise lepingujärgse intressimuutuse ajaks hoopis rohkemgi langenud.

Kõige targem on oodata

Ka erainvestor Stefan Andersson ütles Tarbija24.ee'le, et praeguses olukorras ei ole mõtet oma laenulepingut muuta, sest pigem tuleb sellest rohkem kahju kui kasu.

Enamikul eestlastest on Anderssoni sõnul muutuva intressiga laen, kus intressi moodustab kuue kuu Euribor pluss panga marginaal ja enamasti on see just soodsatel tingimustel saadud.

«Nemad ei peaks mitte midagi tegema praegu, nad peaks ootama, et nende intress langeks automaatselt,» rääkis ta.

Praeguses olukorras laenuintressi fikseerida pole Anderssoni sõnul mõtet, sest kõik intressid kukuvad. «See kukkumine, mis praegu on, on nii kiire,» nentis ta.

Ka nendel, kel intress näiteks viieks aastaks juba ära fikseeritud, tasub Anderssoni sõnul praegu oodata vähemalt mõned kuud, et ka marginaalid kukuks. «Praegu on igal juhul väga ebasoodne sõlmida uut laenulepingut,» lisas ta.

«Tavaliselt on muutuva intressiga laen see, mis on riskantne, aga praegu tundub, et see on kõige kasulikum.» Eestlased, kel on varasemast ajast muutuva intressiga laenuleping, on Anderssoni sõnul praegu väga soodsas olukorras, sest nende laenukulud hakkavad kiiresti kukkuma. 

Kui võrrelda neid, kes ostsid kinnisvara buumi ajal ja soodsate laenutingimuste juures nendega, kes soetavad endale uue eluaseme praeguse madalama hinna, kuid kehvemate laenutingimuste juures, siis on vahe Anderssoni sõnul väga väike.

«Hetkel on neil tunduvalt ebasoodsamad laenutingimused, mis söövad ära kinnisvarahindade languse,» ütles Andersson. Samas usub ta, et laenutingimused muutuvad taas soodsamaks.

Andersson julgeb ennustada, et lisaks Euribori jätkuvale kukkumisele langevad kindlasti ühel hetkel uuesti ka marginaalid. Tema hinnangul umbes ühe protsendini. «Pangad tahavad näha, et turg stabiliseerub. See on lihtsalt aja küsimus,» märkis ta.
 

***

Intressimäär koosneb kahest osast.

    * Pangapoolne marginaal on reeglina täpselt fikseeritud kogu laenuperioodi ajaks. Marginaali arvutab pank igale kliendile personaalselt. Selle suurus võib sõltuda kliendi sissetulekust, laenusummast, tagatiseks oleva kinnisvara väärtusest ning kliendi maksekäitumisest.

    * Euribor (European Interbank Offered Rate) on üleeuroopalise pankadevahelise rahaturu intressimäär, mis muutub iga päev.  Euribor fikseeritakse laenulepingus kokkulepitud perioodiks.

Allikas: finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.

 

***

Laenulepingu muutmise tingimused

Alates oktoobrikuust on Swedbankis muutunud ka lepingu muutmise tingimused.

«Kodulehele hinnakirjas on kajastatud, et lepingu muudatuse tasu on 2000 krooni ning intressimäära alandamine kuni 1 protsent laenujäägilt vähemalt 1000 krooni. Kui klient soovib nii marginaali alandada kui Euribori muuta (lepingu muudatus), siis on ühekordne tasu 1 protsent laenujäägilt,» rääkis panga eluasemefinantseerimise osakonna analüüsi- ja arendusjuht Kersti Arro.

Sampo panga eraisikute finantseerimise osakonna juhataja Aire Mäe rääkis, et neil on lepingu muutmise tasu intressimäära fikseerimisel 1000 krooni.

«Kui klient pöördub panka laenulepingu muutmise sooviga, siis alati hinnatakse üle ka kliendi riski tase. Põhjendatud juhul on pangal muudatuse käigus õigus kehtivat marginaali muuta,» märkis ta.

SEB eraisikulaenude suuna äriarendusjuhilt Triin Messimas selgitas, et kui ujuvintressiga laenu soovitakse refinantseerida fikseeritud intressiga laenuga, siis peab pank hankima vastava tähtajaga fikseeritud intressiga ressursi.
 
«Hetkel oleme olukorras, kus laenuressursi hind pankade jaoks on kasvanud,» selgitas ta põhjust, miks kasvab intressi fikseerimisel ka marginaal.  

Laenuintressi fikseerimisel on laenulepingu muutmise teenustasu SEBs 500 krooni.