/nginx/o/2011/07/21/678402t1h99cf.jpg)
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on võlakriisis riikide aitamine Eesti majandushuvides. Üks näide sellest on fakt, et üle 80 protsendi Eesti stabiliseerimisreservi varadest on paigutatud ELi riikide valitsuste võlakirjadesse.
Ligi: Kreeka aitamine on Eesti majandushuvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mustade päevade tarbeks kogutava stabiliseerimisreservi turuväärtus kasvas II kvartalis 3,4 miljoni euro võrra 324,1 miljoni euroni. «Tulusus tase on üle normportfelli olnud,» rääkis rahandusminister Jürgen Ligi valitsuse pressikonverentsil. «Selles mõttes ei ole asjad halvad. Aga kui rääkida tema paigutustest, siis ilmselt praegu omab tähendust see, et 82,1 protsenti paigutustest on ELi valitsuse võlakirjadesse. See on lihtsalt üks näide, kui huvitatud oleme otseses mõttes sellest, et riikide võimekus Euroopas võlgu teenindada oleks tugev.»
«Neid [ELi valitsuse võlakirju] ikkagi peetakse kõige kindlamateks rahapaigutuse viisideks endiselt ja ega suurt valikuid raha hoidmiseks turul ei ole,» tõdes minister. «Riigid idee poolest peaksid oma võlad maksma.»
«Võib öelda, et Kreeka probleemi lahendamiseks ei ole meil mingeid punaseid jooni,» rääkis Ligi tänasest euroala riigi- ja valitsusjuhtide erakorralisest tippkohtumisest, kus üritatakse kokku leppida Kreeka teise päästepaketi rahastamise mudelis.« Need positsioonid, mida arvatavasti seal arutatakse, on meile vastuvõetavad ja kindlasti me oleme väga huvitatud sellest, et lahendus Brüsselis tuleks, sest turgudele on vaja anda kindel signaal, et riigid tegelevad selle teemaga tõsiselt, eurotsoon võtab asja tõsiselt ja suudab oma probleeme lahendada »
«Neid [võlakriisis riike] kes [abi]programmide all on, neid peame aitama väga üldistes huvides,» rõhutas minister. «See on meie majandushuvides.»
«Samas ma ei ole nõus hinnanguga, et täna otsustatakse euro saatus,» lisas Ligi. «Ma ei kujuta seda isegi ette, et kuidas saatust saaks otsustada, sest euro kui idee ja kui hädavajalik instrument Euroopa majanduses ei kao kuhugi. Küsimus on ainult üksikute eurotsooni liikmete rahanduse kvaliteedis ja see ei tähenda, et kuidagi oleks kahtluse all euro kui rahaühik ja rahasüsteem. Eesti igal juhul jääb mingisugust sellist valuutat ka kõige mustema stsenaariumi korral kasutama.»
«Peale Kreeka programmi on suure punktina arutelul EFSFi (Euroopa Stabiilsusfondi) piirangud,» märkis Ligi. «On väga tõenäoline, et need muutuvad paindlikumaks. EFSF saab volitusi juurde, et riigid saaks laenu ja võibolla ka EFSF hakkab ostma järelturult mingis mahus võlakirju, mida seni välistati.» Minister ütles ka, et tõenäoline on Kreeka teise abipaketi rahastamine EFSFist.