Eestis on veebi vahendusel kauba tellimine vähem levinud kui mujal Euroopas, kuna siinsed inimesed usaldavad siiani rohkem tavakauplusi. Usalduse tekitamisel on oluline roll veebipoe väljanägemisel.
Eestlased veebipoode veel väga ei usalda
Kui statistikaameti andmeil tellis viimase kuuga interneti vahendusel kaupa ligi 13 protsenti Eesti elanikest, siis näiteks Suurbritannias oli see näitaja 60 protsenti, Euroopa Liidu 27 riigi keskmine aga 31 protsenti ehk üle kahe korra enam kui Eestis.
Balti Filmi- ja Meediakooli vilistlane Marina Küts uuris kevadel kaitstud magistritöös, kuidas mõjutavad kujundus- ja infoelemendid usalduse tekkimist veebipoe suhtes.
«Kõige olulisem on esmamulje,» on Küts veendunud. «Kui esmamulje ei ole piisavalt hea, inimene edasi ei vaatagi.» Seega on disainerile makstud raha Kütsi hinnangul hea investeering.
Kujundusel tuleks arvestada ka põhjusi, miks üldse veebist ostetakse. «Paljud ostavad internetist, kuna see on kiirem – seega, mida vähem klikke on lõpptulemuseni jõudmiseks vaja teha, seda parem,» selgitas ta.
Veebipoe teeb usaldusväärsemaks ka võimalikult põhjalike kontaktandmete esitamine. Üksnes e-posti aadressi andmine ei ärata usaldust, parem on lisada ka telefoninumber, ehkki helistama hakkavad inimesed üldjuhul alles siis, kui tekib probleeme.
Ostuotsuse kujundamisel on Kütsi hinnangul olulisim, et kaubad ja hinnad oleksid selgelt esitletud. «Kohe, kui tekib mingi arusaamatu moment, üldmulje kannatab,» kinnitab ta. Leides tekstist kirjavigu, võib inimene meelt muuta ja ostust loobuda.
Samuti on oluline kontrollida, et kõik lisatud lingid avaneksid.
«Kuna inimene ei näe füüsiliselt kaupa, on kõik, mis aitab toote omadusi edasi anda, suureks abiks,» selgitas magistritöö autor, rõhutades näiteks fotode kvaliteedi tähtsust. Oma mõju mulje kujundamisel on ka lehekülje värvilahendusel. «Minu andmete põhjal on must ja valge inimeste jaoks igavad, aga igasugused vahepealsed omavahel sobivad värvikombinatsioonid täitsa okei,» selgitas ta. Tähtis on valida ka paraja suurusega ja selge kirjatüüp.
Kütsi tööst selgub, et inimesed veebist ostes turvalisuse pärast eriti ei muretse, eriti kui veebipood on normaalse väljanägemisega. «Seni kuni pole mingeid isiklikke negatiivseid kogemusi, julgevad inimesed osta küll,» selgitas ta. Äriregistrisse või majandustegevuse registrisse veebipoe uudistajad üldjuhul tausta kontrollima ei lähe. Pigem vaadatakse teiste ostjate kogemusi ja otsitakse lisainfot guugeldades. Ka suust suhu liikuv teave on suur mõjutaja.
Hoiatava asjaoluna eestlaste veebikäitumises mainis Küts asjaolu, et privaatsuskokkuleppeid inimesed enne allakirjutamist läbi ei vaata. «Tegelikult tasuks ikka natukenegi vaadata, millega siis ikkagi nõustutakse.»