:format(webp)/nginx/o/2015/11/09/4677767t1hf753.jpg)
/nginx/o/2008/11/20/95525t1h4244.jpg)
Suurel osal Järvamaa vallavalitsustest puudub ülevaade, kui palju inimesi jääb kauplusautota ilma igapäevasest toidukraamist ja kuidas neid täpselt aidata.
Järvamaalased peavad kauplusautota ise hakkama saama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi omavalitsustel oli juba mitu kuud teada, et Järva tarbijate ühistu lõpetab rändkaupluse müügiringid, tunnistasid sotsiaaltöötajad, et ei tea, kui paljusid inimesi ja kuidas see mõjutab, kirjutab
.
Ametnikud loodavad, et inimesed, kes ei suuda kaugemale poodi sõita, annavad sellest vallavalitsusele teada ja siis vallavalitsus arutab, kuidas muret murda.
Peamine lahendus, mida vallavalitsused pakuvad, on tuua külade inimesed alevikku kaupluse sisseoste tegema. Kuigi niisugune alevikus käik võtab sageli aega tunde, usuvad sotsiaaltöötajad, et see ei käi ka vanematele inimestele üle jõu. Samuti tuleb nii bussi või autoga poodi sõitmise eest kuika toidukraami koju toomise eest oma taskust maksta.
Albu vallavalitsuse sotsiaalnõunik Claire Miljukova soovitas omavalitsusjuhtidel veel kord arutada, kas poleks õigem kauplusautole peale maksta.
Tema kogemust mööda ei tulegi vanad inimesed sageli vallavalitsusse muret kurtma, seetõttu võib olla mõnes äärekülas inimene, kellel on leib ja piim juba otsas, kuid poodi ei pääse. «Teen autoga vallas tiiru ja kui leian mõne sellise inimese, viin talle toitu,» lubas ta.
Seevastu Paide vallavanema Mart Mäemetsa meelest pole kauplusauto ärajäämine suur häda, sest osa inimesi käisid seal lihtsalt juttu ajamas ja kõike oste ei saanud nagunii teha, vaid tuli minna tavapoodidesse, kus sortiment on laiem.