Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2010/07/09/399473t1h49c4.jpg)
Eile käiku lastud järjekordne Euroopa Liidu teadusuuringute rahaeraldis – 7 miljardit eurot – läheb peamiselt kontinendi vananeva elanikkonnaga seotud küsimuste lahendamiseks.
Ajavahemikus 2007-2013 pühendus Euroopa Liit kulutama teadusuuringutele kokku 53 miljardit eurot.
Ülalmainitud rahaeraldise näol on tegemist käesoleva seitseaastaku suurima summaga.
Ametnike sõnutsi eeldavad nad, et 656 miljonist tervishoiu-uuringuteks mõeldud eurost läheb 220 miljonit elanikkonna vananemisega seotud väljakutsete tarvis.
Sama probleemi lahendamiseks läheb ka 240 miljonit eurot 1,3 miljardist, mis on kõrvale pandud side- ja infotehnoloogia jaoks.
Ametnike väitel saadakse kõige paremad tulemused sotsiaalküsimuste ühise ja piiriülese uurimise käigus.
Näitena sellest toovad nad käimasoleva, 13 ELi liikmesriigist pärit 19 uuringupartnerit hõlmava projekti, mis üritab välja arendada uut Alzheimeri tõve ravi nanoosakeste abil.
265 miljonit eurot on reserveeritud keskkonnauuringuteks, võttes sihikule kliimamuutused, bioloogilise mitmekesisuse ja ressursiefektiivsuse; täiendavad 488 miljonit eurot lähevad «nanotehnoloogiatele» ning aitavad disainida «rohelisi autosid» ja projekteerida energiatõhusaid maju.
Erinevaid võimalusi hakatakse pakkuma ka väikestele ja kesmise suurusega ettevõtetele, ametnike sõnutsi eraldatakse selleks otstarbeks ligi 1 miljard eurot.
«ELi-ülene konkurents nimetatud fondide pärast toob kokku Euroopa parimad teadurid ja innovaatorid, pistmaks rinda meie aegade olulisimate küsimustega,» ütles ELi teadusuuringute, innovatsiooni ja teaduse volinik Maire Geoghegan-Quinn.
Copyright The Financial Times Limited 2011.