Päikeselaen tõi käendajale rahahäda

Käendamisotsust tuleb hoolega kaaluda, sest mõtlematult antud allkiri võib hiljem aastateks maksekohustusi tuua. Foto: Priit Simson

«Iga kord, kui keegi hädaline kuskil ütleb, et palun aidake, tekib tunne, et jookseks hoopis teise suunda ja võimalikult kaugele.»

Nii kirjeldas eile Postimehele oma tundeid pere, kelle abivalmis poeg nõustus ligi kolm aastat tagasi oma uuele tuttavale kiirlaenu käendajaks hakkama. Kuid seda, et ka veel kolm aastat hiljem võlakirves pea kohal ripub, pank lisaraha nõuab ja n-ö hambad varna tuleb riputada, ei osanud sellal hoogsalt elu nautinud noor mees ilmselt uneski näha.

Kõik sai alguse jaanuaris 2006, kui perepoja uus tuttav soovis BIGist päikeselaenu võtta ning teda käendajaks palus. Noormees nõustus, sest soovitud laenusumma, mida uus semu võtta tahtis, polnud eriti suur – vaid 15 000 krooni.

Vähemalt ütles nii sõber, kui koos heauskse käendajaga BIGi kontorisse mindi. Laenusummat lepingus väidetavalt polnud, kuid noormees andis käendusega nõustumiseks allkirja ning sinnapaika see asi sel korral jäi.

Kuid ainult lühikeseks ajaks, sest saaga alles algas. Paar kuud pärast lepingu sõlmimist oli laenu võtnud sõber koos rahaga kadunud kui vits vette.

«Üllatus oli aga suur, kui BIGist hakkasid saabuma kirjad teatega, et neile ei ole veel sentigi laenusummast tagasi makstud,» kirjeldas perekond sündmuste arengut.

Veel suurem šokk tabas noormeest aga laenu kohta infot saades.

Võlg osutus suuremaks

Teate nõudepaberitelt selgus tõsiasi, et võetud laenusumma ei olnud mitte 15 000, vaid
50 000 krooni. See tähendas, et sõpra usaldanud noormees oli kirjutanud käenduslepingule alla, vaevumata kõrvalolevat laenulepingut tähelepanelikult lugema.

Veel hullemaks osutus teadmine, et kiirlaen oli võetud koguni kümneks aastaks, mis tähendas, et koos intressidega pidi tagasimakse suurus ulatuma 175 000 kroonini. Seega polnud midagi head loota.

Algul maksmast keeldunud käendaja sai 2007. aasta märtsis teate kohtuotsusest.
Selle järgi oli BIGile makstav võlasumma koos intresside, viiviste ja trahvidega kerkinud kokku juba ligi 120 000 kroonini, mida võlgnik ja käendaja pidid solidaarselt tasuma.

«Kohtutäitur teatas aga, et kuna võlgnikult pole midagi võtta – tal pole ei vallas- ega kinnisvara –, tuleb summa tasuda ikka käendajal,» rääkis käendaja vend nördinult. Samas oli täitur perele tunnistanud, et pole võlgnikku kätte saanud, sest ükski tema antud aadress polnud õigeks osutunud. 

Ebameeldivad üllatused polnud sellega aga lõppenud. Eelmise aasta sügiseks suutis noormees pere abiga kogu võlasumma ära tasuda, et oleks võimalik võlgniku vastu nõue esitada. Siis oleks saanud ehk veel vältida käendaja kohustust kogu summa tagasi maksta.

«3. oktoobril 2007 tegin veel eraldi oma arvelt ülekande BIGile menetluskulude tasudeks, see summa oli 5750 krooni,» tunnistas käendaja vend. Vaid nädal hiljem tuli kohtutäiturilt kirjalik kinnitus, et nüüd on kõik tasutud.

Uus rahanõue

Kuid vara oli rõõmustada, sest nüüd, 2008. aasta sügisel selgus, et lugu pole ikka veel lõppenud. Eelmisel nädalal saabus uus kohtumäärus, mille kohaselt nõuab BIG käendajalt uuesti menetluskulude tasu, mis on seesama 5750 krooni.

«BIGi töötaja sõnade järgi olid nad eelmisel aastal selle summa põhivõlgnevuse katteks kandnud,» rääkis vend. «Ometi oli mul maksekviitungil selgitus, et see on menetluskulude katteks.»

Perele tundub, et panga nõue on justkui uus karistus. «Noormees ei joo, ei suitseta, ei tarvita narkotsi – selleks lihtsalt ei jätkugi raha. Võib öelda, et hambad on täiesti varnas. Kui kauaks jätkub tugevust võlgnevuste likvideerimiseks, näitab ainult aeg,» arutles perekond.

Kommentaar

Veiko Kandla
Balti Investeeringute Grupi Pank ASi krediidi­valdkonna juht

Täpsustan, et iga käendusleping sisaldab alati summat, mille ulatuses käendaja laenusaaja kohustuste eest vastutab, seega kindlasti ka kõnealune käendusleping. Nimetatud summa on käendajale teada juba lepingu sõlmimisel ning seda ei saa ilma tema soovita suurendada.

Mis puutub summade arvestusega seotud küsimusse, siis hetkel, mil kõnealune summa tasuti, polnud kohus teinud lahendit menetluskulude väljamõistmise osas. Tegemist on kahe eraldi protsessiga. Seetõttu arvestati nimetatud makse nende kohustuste katteks, mis olid kohtu poolt juba välja mõistetud.

Vastava summa võrra vähenesid seega esimese kohtuotsusega käendajalt väljamõistetud kohustused. Seega on klient kokkuvõttes kohustatud tasuma ikka sama suure summa, mingeid lisanõudeid pole kliendile esitatud. Mulle teadaolevalt on nimetatud situatsiooni telefoni teel selgitatud ka käendajale.

Laenuandja ei saa paraku teha otsuseid käendaja eest ning kui just ei ole mingeid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda käendaja tegelikus soovis laenusaaja kohustuste eest vastutada, pole laenuandjal põhjust käenduslepingu sõlmimisest keelduda.

Meile teadaolevalt pole BIG kõnealusel juhul jätnud vastamata ühelegi laenuandja küsimusele ega hoidnud tema eest saladuses ühtegi nimetatud lepingutega seonduvat asjaolu. Paneme siiski südamele, et käenduslepinguid ei tohiks allkirjastada liiga kergekäeliselt.