Koolitaja: klientidega pannakse suhtlema kogenematud ja alamotiveeritud töötajad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/07/19/676712t1heace.jpg)
Kuigi klienditeenindus on ettevõtte visiitkaart, pannakse müügikoolitaja Ekke Lainsalu sõnul klientidega suhtlema tihtipeale kogenematud ja alamotiveeritud töötajad, sellest ka nurinad klienditeeninduse taseme ümber.
Tema kinnitusel peaksid olema ettevõtted kliendile orienteeritud ning kõik töötajad peaksid sellesse kaasatud olema. «Klient võrdub sinu palk ja kliendid, või nende puudus, on võimelised su ettevõtte pankrotti ajama,» tõdes Lainsalu. «Kui sulle teenindaja midagi üle õla kähvab, siis kas sa lähed võimaluse korral sinna oma raha viima?» lisas ta.
Samas ei saa pelgalt teenindajat süüdistada, see kuidas klient ennast ettevõtted tunneb, sõltub ennekõike firma sisekultuurist ja sellest, kui palju inimese tööd väärtustatakse.
Keskmine müüja-kassapidaja teenib Eestis veidi alla 500 euro, samas kui keskmise arvutihooldaja palk ulatub natuke üle 1200 euro. Lisaks selgus selle aasta juhtimisvaldkonna uuringust, et Eesti ettevõtted on väga tsentraliseeritud. Kõik otsused tehakse ettevõtte tipus ning esmatasandi töötajatel ei ole võimalik sõna sekka öelda. Samas on just teenindajad need, kes klientidega suhtlevad ning teavad rohkem nende ootustest ja huvidest.
«Kas saaks olla nii, et omanikul või juhtkonnal on klientidest täiesti ükskõik, teenindajale antakse igapäevaselt üle turja ja selle tulemusena teenindaja naeratab, loeb kliendi soove silmadest ja kiirgab heasoovlikkust nagu juulikuine päike?» arvas ka Lainsalu.