Euroopa Keskpanga juht: Eesti peaks Kreeka päästepaketis osalema

Laura Raus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet andis paar päeva tagasi Frankfurdis intervjuu Postimehe ning Sloveenia ja Slovakkia ajakirjanikule.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet andis paar päeva tagasi Frankfurdis intervjuu Postimehe ning Sloveenia ja Slovakkia ajakirjanikule. Foto: Andreas Böttcher

Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet on kindel, et Eesti peaks Kreeka teise päästepaketti panustama, ta ei välista ka seda, et veel mõni euroala riik tänavu rahvusvahelist abi vajab.

Siiski usub president, et euroala ei lagune, vaid kunagi on ELil ehk suisa ühine rahandusministeerium.

Kelle süü see teie meelest eelkõige on, et euroala võlakriisis vaevleb? Mõned eksperdid ütlevad, et ka Saksamaa on vastutav, kuna laenas mõtlematult raha Kreekale ja teistele võlgades riikidele, panemaks neid ostma Saksa kaupu. Kas nõustute selle väitega?

Riigivõla riskid on üleilmne fenomen, mis pärast finantssüsteemi kriisi iseloomustab paljude arenenud majanduste allkirju. Väike osa Euroopa riike on eriti mõjutatud, kuid see on üleilmne küsimus.

Euroopas on paradoks, sest euroala tervikuna on paremas olukorras kui paljud teised arenenud majandused. Näiteks selle aasta lõpus on meie avaliku sektori puudujääk tõenäoliselt 4,5 protsendi kandis. Seega on meil aastane puudujäägi tase, mis moodustab vaid poole kahe teise väga suure G7 majanduse, nimelt Jaapani ja USA avaliku sektori defitsiidi tasemest. Peame seda meeles pidama.

Pinged ja probleemid tulenevad mõistliku, range ja õige juhtimise puudumisest riikide endi poolt: neil on esmane vastutus. Teiseks on need tingitud sellest, et puudus karm järelevalve kõigi teiste riikide poolt, mida nõudis stabiilsuse ja kasvu pakt.

Miks ei suuda te võlakriisi peatada?

Seda arutavad valitsused, me julgustame neid leidma sobivat lahendust nii kiiresti kui võimalik.

Miks peab Euroopa Keskpank Kreeka maksejõuetust nii halvaks lahenduseks? Mis juhtub eurolaga, kui Kreeka muutub maksejõuetuks?

On täiesti selge, et nii valikuline maksejõuetus kui ka maksejõuetus oleks väga kahjulik. Rohkem ma seda teemat ei kommenteeri.  

Kuidas saab Kreeka maksejõuetust vältida?

See on valitsuste vastutusala.

Eesti ei osalenud Kreeka esimeses päästepaketis, kuna ei olnud selle ajal veel euroalas. Kas teie meelest peaks Eesti nüüd panustama Kreeka teise päästepaketti?

Muidugi.

Miks peaks riigid nagu Eesti panustama Kreeka ja teiste võlgades riikide päästepakettidesse, arvestades, et palgad nendes maades on palju kõrgemad kui Eestis? Miks ei saaks need riigid lihtsalt rohkem kulusid kärpida, selle asemel et küsida rahvusvahelist abi?

Kui ollakse euroala liige, siis peab osalema nii aktiivselt kui võimalik arutelus liikmesriikide poliitikate range järelevalve üle. Ja muidugi osalema aktiivselt arutelus võimaliku abiprogrammi tingimuslikkuse üle.

Kui kord on tingimuslikkuse asjus otsustatud, siis peaksid kõik euroala riigid tegutsema üheskoos. Osalemine ühisturus, millel on ühine vääring, loob tugeva vastastikuse sõltuvuse. Olen ise alati öelnud, et see on ühise saatuse jagamine.

Kas Kreekal on võimalik maksta tagasi lisaraha, mis nad saavad Euroopa riikidelt?

See sõltub täielikult nende võimekusest kohandada avaliku sektori rahaasju ja majanduslikku konkurentsivõimet, saavutada intressimakseid arvestamata märkimisväärne ülejääk ning pühenduda suuremõõtmelistele erastamistele professionaalselt ja aktiivselt. 

Ja kogu rahvusvahelise kogukonna ning ELi tingimuslikkuse eesmärk on saavutada see tulemus.

Hoolimata jätkuvast võlakriisist euroalas tõstis Euroopa Keskpank hiljuti intressimäärasid 25 baaspunkti võrra. See võib olla alguseks tervele hulgale tõstmistele, prognoosivad majandusteadlased. Erinevused euro­ala riikide vahel on suured ning kõrgemad intressimäärad võivad olla eriti kahjulikud nõrkadele majandustele, nagu näiteks Kreeka ja Portugal. Kuidas vastate sellele kriitikale?

Kogu kriisi vältel oleme rakendanud eristamispõhimõtet rahapoliitika «standardsete» ja «mittestandardsete» meetmete vahel. Standardsed meetmed on intressimäärad.
Mittestandardsed meetmed on mõeldud selleks, et aidata taastada meie rahapoliitika õigemat ülekandemehhanismi, kui finantsturud või turu osad on häiritud.

Intressimäärade üle otsustades tuleb püüda saavutada hinnastabiilsust euroalas tervikuna kooskõlas meie hinnastabiilsuse määratlusega: vähem kui kaks protsenti, kuid selle ligidal. Viimase 12 aasta jooksul oleme euroala aastase keskmisena saavutanud 1,97 protsenti, mis on täpselt kooskõlas meie määratlusega.

Ja me tagame sellise hinnastabiilsuse taseme järgmisel kümnel aastal. See on meie põhiline ülesanne, meie panus stabiilsusesse ja seega Euroopa kindlustundesse. See on hädavajalik eeltingimus kasvuks ja töökohtade loomiseks euroalas.

Arvan, et see pidev inflatsiooniootuste ankurdamine ja Euroopa Keskpanga usaldatavus hinnastabiilsuse saavutajana keskpikas plaanis on positiivne kõigile riikidele euroalas, sealhulgas nendele, kellel tuleb ellu viia kohandusi.

Iseäranis kui me ei oleks usaldusväärsed, siis intressimäärad keskpikas ja pikas plaanis sisaldaks suuremat inflatsiooniootuste taset ja seetõttu oleksid ka turu intressimäärad kõrgemad kõikjal euroalas.

Kuid ka Nobeli preemia võitja Paul Krugman on arvustanud hiljutist intressimäärade tõstmist. Ta usub, et Euroopa Keskpank kavatseb panna majandusliku kohandumise koorma euroala perifeeriale, et vältida inflatsioonilise surve teket Saksamaal. On see tõsi?

Me vaatame euroala tervikuna. Vastutame 331 miljoni kodaniku vääringu eest. Samamoodi vaatab USA Föderaalreserv kõiki Ameerika osariike, mitte iseäranis näiteks Floridat, Californiat või Massachusettsit. Meie otsused põhinevad meie hinnangul selle kohta, mida euroala tervikuna vajab, et tagada hinnastabiilsus keskpikas plaanis.

Kas veel mõni euroala riik, näiteks Itaalia, võib sel aastal vajada rahvusvahelist päästepaketti või on selline stsenaarium välistatud?

(Vaikib pikalt – L. R.) Ma ütleksin... Midagi sellist pole üldse minu mõtetes ja ma ei näe ühtegi teist Euroopa riiki, mis ei pühenduks väga-väga aktiivselt oma sobivatele riiklikele poliitikatele.

Kas arvate, et võlakriis põhjustab Euroopas uue majanduslanguse?

Meie põhistsenaariumis, mis on kooskõlas IMFi, Euroopa Komisjoni ja teiste rahvusvaheliste institutsioonide seisukohtadega, pole majanduslangust ja [Euroopa Keskpanga] nõukogu arvates on praeguse stsenaariumi riskid tasakaalustatud.

Kas euroala eksisteerib veel oma praeguses vormis viie või kümne aasta pärast? Kas teie meelest on võimalik, et mõni riik lahkub klubist, et oma rahapoliitikat ise juhtida?

Seda ei kujuta ma kuidagi ette. Muide, seda ei ole Maastrichti lepingus.

Euroopa Komisjon tahab kasvatada oma kulusid järgmisel eelarveperioodil (aastatel 2014–2020).
Mis on teie seisukoht, arvestades et tuhanded Euroopa Komisjoni ametnikud teenivad rohkem kui Eesti peaminister?

Need otsused teeb [ELi] Nõukogu, nimelt valitsuste kogu. Meie arvates peaksid valitsused olema väga ettevaatlikud: kui nad suurendavad kulutusi Euroopa kui terviku tasemel, siis peavad nad vähendama oma kulutusi riigi tasandil. Sest võttes arvesse nii riigi kui Euroopa tasandit, on Euroopa avaliku sektori kulutuste osatähtsus SKTs väga suur, võrreldes näiteks kõigi teiste G7 grupi arenenud majandustega.

Kas pooldaksite nüüd, pärast halba kogemust USAs asuvate reitinguagentuuridega, Euroopa reitinguagentuuri asutamist?

Praegune väga väikese arvu üleilmsete reitinguagentuuride raamistik on protsükliline, kiirendab majandusbuume ja -langusi. See «oligopolistlik» struktuur pole optimaalne. Igal juhul julgustame kõiki algatusi, mis lähevad huvide konfliktide – kus need eksisteerivad – kõrvaldamise, järelevalve parandamise ja selles majandusharus suurema konkurentsi lubamise poole. Kõik, mis läheb selles suunas, on õige.  

Mis juhtub, kui USA poliitikud ei suuda kokku leppida riigivõla lae tõstmises? Kuidas mõjutaks see euroala?

Mul pole mingit kahtlust, et USA võimud leiavad sobiva viisi, kuidas praeguste raskustega toime tulla. Kui ei, siis see tekitaks suure probleemi kogu maailmale. Kuid olen kindel, et nad leiavad lahenduse.   

Kui kaugele on teie arvates arenenud Euroopa integratsioon aastaks 2030? Kui kaugele peaks see ideaalis arenema?

Euroopa integratsioon ja ülesehitus on kauakestev ajalooline ettevõtmine, mis algas enam kui 60 aasta eest. Nagu ütlesin oma kõnes Aachenis, on täiesti õigustatud mitte ainult teha kõike, mida suudame, parandamaks majandusliku valitsemise olukorda praegu olemasolevas [Maastrichti] lepingu raamistikus, vaid ka küsida, mida saaks teha homme, samuti ülehomme.

 Minu isiklik arusaamine on, et Euroopa ülesehitamine ei ole veel pikas plaanis lõppenud ning peame minema kaugemale. Iseäranis eurooplased võivad kujundada uut tüüpi konföderatsiooni, mis ei sarnane USA föderatsiooniga, vaid sisaldab Euroopale iseloomulikke jooni ning võtab täielikult arvesse Euroopa ajalugu. Kuid nende võimalike arengute üle otsustavad meie kaaskodanikud, Euroopa inimesed.  

Kas arvate, et ELil on 20 aasta pärast ühine rahandusministeerium?

Ma ei saa öelda, et see tuleb kindlal ajahetkel. Nagu ütlesin Aachenis, arvan kodanikuna, et teatud momendil võib meil olla konföderatsioon erinevate ministeeriumidega, nende hulgas rahandusministeeriumiga. Jah.

Kas võlakriis tähendab teile palju lisatööd? Kas saate sel suvel puhkust?

Kõigi Euroopa Keskpanga juhatuse ja nõukogu liikmete, kogu Euroopa Keskpanga ja riikide keskpankade personali jaoks tähendab praegune kriis, mis algas nelja aasta eest augustis 2007 ja mis on olnud kõige hullem finantskriis alates Teisest maailmasõjast, palju lisatööd, püsivat valmisolekut ja alalist tähelepanu.

Seda muidugi ongi vaja nõudlikel aegadel. Me kõik töötame väga palju tavapärastel tööpäevadel ning ka palju tunde laupäeviti ja pühapäeviti.
Mul tuleb sel suvel puhkus. Kuid on muidugi püsiv valmidus töötada isegi puhkuse ajal.  

Mis on olnud teie kõige keerulisem hetk Euroopa Keskpanga presidendina?

Ei ole olnud «kõige  keerulisemat» hetke. Pidevalt peab olema ette valmistatud, valvas ja valmis võtma vastu sobivaid otsuseid. Pean ütlema, et alates oma asutamise algusest on Euroopa Keskpangal olnud palju väljakutseid: internetimulli lõhkemine, 11. septembri terrorirünnakud, nafta ja toorainehindade šokid. Ma ei olnud küll ise sel ajal president, mu eelkäija Wim Duisenberg pidi toime tulema 11. septembri šokiga.

Kuid kõik mu kolleegid ja ka ma ise oleme neli aastat tulnud toime terve hulga pingetega, mis kõik nõuavad palju.

Mida peate oma suurimaks saavutuseks Euroopa Keskpanga presidendina?

Suurim saavutus on, et Euroopa Keskpank saab öelda 331 miljonile kaaskodanikule, et 12 aastat pärast euro käibelevõttu on meie keskmine aastane inflatsioon 1,97 protsenti, mis on täielikult kooskõlas sellega, mida Euroopa demokraatiad  soovisid, täielikult kooskõlas meie peamise mandaadiga ja meie hinnastabiilsuse määratlusega.

Ja see on parem tulemus kui see, mis saavutati euroala riikides eelneva 50 aasta jooksul. Kuid see pole iseäranis minu saavutus. See on [Euroopa Keskpanga] juhatuse, nõukogu, kogu institutsiooni personali ja eurosüsteemi kui terviku saavutus.

Jean-Claude Trichet

•    Sündinud 20. detsembril 1942 Prantsusmaal Lyonis.
•    1975. aastal asus tööle Prantsusmaa rahandusministeeriumi, hiljem töötas muu hulgas majandusministri nõunikuna ning esindas Prantsusmaad IMFis ja Maailmapangas.
•    1993. aastal sai Prantsusmaa Keskpanga presidendiks.
•    Euroopa Keskpanga president on aastast 2003.
•    Financial Times nimetas Trichet’ aastal 2007 aasta inimeseks. 2008. aastal nimetasid nii ajakiri The Banker kui Euromoney ta aasta keskpankuriks. Lisaks sai Trichet 2008. aastal Euroopa Visiooni auninna oma panuse eest Euroopa integratsiooni.
•    Trichet’ ametiaeg lõpeb oktoobris. Oma edasisi plaane ta veel ei avalikusta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles