Raamatukogud lähevad üha enam hinda

Pärnu keskraamatukogu laenutusosakonna juhataja Kadi Taremaa seisab riiulite juures praegu kõige enam nõutud raamatutega Helgi Sallo, Katrin Karisma ja Maire Aunaste elust. Foto: Henn Soodla / Pärnu Postimees

Paljuräägitud majanduslangus paneb inimesi kokku hoidma ja raamatukogutöötajad ennustavad: sellises situatsioonis lähevad nende pakutavad tasuta teenused eriti hinda, sest raamat on ikkagi kallis osta ja ajalehtede-ajakirjade kojutelliminegi ei tule odav.

«Kui juba praegu näeme lugemissaalis inimesi ootamas, et neist ette jõudnu lõpetaks ajakirja lugemise ja tema võiks alustada, milline on see pilt siis veel tulevikus? Meie tööpõld suureneb kindlasti,» rääkis Pärnu keskraamatukogu laenutusosakonna juhataja Kadi Taremaa

Pärnu Postimehele

.

Pärnu keskraamatukogu direktor Saima Andla avaldas, et rahvas hakkab rohkem kokku hoidma, seega ostmist vähendama. «Inimestel on raamatutest prioriteetsemat, pealegi saab kogus teavikuid täiesti tasuta kasutada,» lausus ta.

Lugeja rivistub järjekorda

Paraku on tasuta teenusel üks häda - vajamineva õpperaamatu või ilukirjandusliku menuköite järele võib tekkida nii suur nõudmine, et laenutusosakonna töötajad panevad soovijad järjekorda.

Taremaa tõi näite õppekirjanduse valdkonnast. «Süsteemis liigub viisteist "Õiguse entsüklopeediat". Oleme seda teavikut mitu korda juurde tellinud, aga praegu on kõik väljas ja kuus-seitse tahtjat järjekorras,» kirjeldas ta.

Vajalike raamatute edetabelis rivistub teisena Lehte Alveri «Finantsarvestus», mida on süsteemis neli ja mille järel ootavad kaks õppurit. Kolmandale kohale platseerub Maaja Vadi «Organisatsiooni käitumine», mida kogul on kokku 28 raamatut. «Seda oleme väga palju juurde tellinud, aga puudus on ikka,» märkis Taremaa.

Menukirjanduses ruulib järjekorra edetabeli esikohal Maire Aunaste «Viis aastat peidus», järgnevad Mihkel Raua «Musta pori näkku», Katrin Karisma ja Reet Linna eluloolised teavikud.

Maakonna raamatukogudes õppekirjanduse järele tavaliselt järjekordi ei moodustu, lugeja suunatakse Pärnu keskraamatukokku või tellitakse teavik RVLi (raamatukogudevaheline laenutus) vahendusel.

Raamatukogus puuduvaid teavikuid saab lugeja soovil ja kulul tellida teisest raamatukogust. Linna ja maakonna raamatukogude ühisest e-kataloogist on näha, millises kogus on raamat vaba.

Omad menuraamatud, mille järele oodatakse, on igas maapiirkonnaski. Paraku tellivad maakonna raamatukogud erinevalt keskkogust kõigest ühe uue raamatu.

Pärnu-Jaagupi raamatukoguhoidja Urve Salumaa nimetab esimesena Sass Henno teost «Mina olin siin» - järge ootab kaks lugejat. Andrus Kivirähki «Mees, kes teadis ussisõnu» ja Erik Tohvri «Kodutute küla» hoiavad kumbki pinges üht huvilist.

«Muide, Erik Tohvri «Peeglikillud» purustas meil rekordi - poolteist aastat oli järjekord. Nii pikalt pole enne ühtki raamatut oodatud,» rääkis Salumaa.

Uuel aastal, mis polegi enam mägede taga, on karta, et järjekorrad raamatute järele pikenevad.

Toolilt läheb alt neljas jalg

Eesti riigi murelik eelarve vähendab raamatukogude kulutusi uue kirjanduse ostmiseks 25 protsendi võrra. See on neljandik ja võrreldav tooliga, millelt võetakse neljas jalg. Nii et kui lugeja hoiab kokku raamatukokku tulekuga, hakkab raamatukogugi kokku hoidma.

Käesolevaks aastaks eraldas riik Pärnu linnale ja maakonnale teavikute ostuks kokku 2 830 000 krooni arvestusega 30 krooni elaniku kohta.

Pärnu keskraamatukogu sai 1 348 000 krooni ja raamatuid on praeguse seisuga üle 280 000 nimetuse. Pärnu-Jaagupi raamatukogu sai 55 500 krooni riigi raha ja kogus on praegu 26 000 raamatut.

Kui kaldu kukub nelja jalaga tool, kui üks jalg maha võetakse?

«Meie ees on küsimus, kus kokku hoida,» tunnistas keskraamatukogu direktor Saima Andla. Sama kinnitas Pärnu-Jaagupi raamatukogu juhataja Ester Kerge. «Peame väga valikuliselt tellima, aga meie prioriteediks jääb eesti kirjandus. Seda oleme juba otsustanud,» sõnas ta.

Tõsi, Pärnu linn andis tänavu keskraamatukogule teavikute ostuks lisaraha 1 100 000 krooni, Halinga vald aga Pärnu-Jaagupi raamatukogule 44 440 krooni. «Hea, kui seegi raha endiseks jääks,» avaldasid nii Andla kui Kerge lootust.

«Tavaliselt tellis raamatukogu kaks-kolm erialast teavikut ja kui selgus, et sellele on palju tahtjaid, tellisime juurde,» arutles Taremaa. «Karta on, et juurdetellimine võib tulevikus ära jääda, see aga pikendab järjekordi.»

Kui pikaks võib ooteaeg kujuneda? Taremaa sõnade järgi on kolm nädalat aeg, kui kaua raamat võib lugeja käes olla. «Meil ei lase tarkvaraprogramm järjekorras olevaid teavikuid pikendada.»

Sellest johtuvalt saab igaüks ise rehkendada, kui ta on järjekorras neljas või viies, millal temast lõpuks õnnelik lugeja saab.