Ministeerium vastab ettevõtja kriitikale: kui riigikaitse seda vajab, võime nõuda ka tuulikute sünkroonis tööle panemist

Tuuleettevõtja kritiseeris kaitseministeeriumi ametniku Mati Kuppari (pildil) tööd ja sai ministeeriumilt vastuseks, et nende ülesanne pole pakkuda välja tuuleenergia arendajatele sobivaid lahendusi, vaid kaitsta riiki. Foto: Georg Kõrre

Kaitseministeerium ütleb vastuses tuuleettevõtja Raigo Sõle kriitikale ministeeriumi ametniku kvalifikatsiooni osas, et ministeerium lähtub oma seisukohta kujundamises riigikaitselistest, mitte majanduslikest aspektidest ja võib seetõttu vajadusel nõuda ka, et ettevõtja paneks tuulepargis kõik tuulikud sünkroonis tööle.

Tuuleettevõtja Raigo Sõlg pöördus 25. juunil kaitseministeeriumi poole selgitustaotlusega, kus palus vastata ministeeriumil neljale küsimusele, mis põhinesid ühel hiljuti aset leidnud juhtumil.

Nimelt oli napi nädala eest ehk 18. juunil ministeeriumi riigikaitseliste ehitiste töövõime valdkonna juht major Mati Kuppar teatnud vastuses Meritreid OÜ-le tingimustest, mida on vaja järgida ühes konkreetses piirkonnas tuulepargi rajamisel.

««Antud asukohtadele (2 ja 3) saab püstitada olemasolevast maapinnast kuni 45m tipukõrgusega elektrituulikuid. Olemasoleva elektrituulikuga samakõrgete (tipu kõrgus 74m) elektrituulikute püstitamine saab toimuda järgmistel tingimustel»,» refereerib Sõlg selgitustaotluses ministeeriumile amentiku kirja Meritreid OÜ-le.

««Elektrituulikud joondatakse Tõika radari suunal ning lähim elektrituulik on olemasolev. Elektrituulikute labade pöörlemine sünkroniseeritakse ehk kõikide elektrituulikute labad peavad samal ajahetkel asetsema samas ruumijaotuses. Lihtsalt öeldes esimene ehk olemasolev elektrituulik peab tagumised täielikult ära katma»,» jätkab Sõlg ministeeriumi ametniku vastuse refereerimist.

Tuuleettevõtja nendib, et tegemist ei olnud mjr Kuppari sõbraliku soovitusega, vaid see oli nõudmine, kuid märgib ühtlasi, et «iga tuulikust midagigi teadev inimene on kursis,e t tuulikute tiivikute pöörlemist ei ole võimalik sünkroniseerida, sest moodsad tuulikud kasutavad invertereid ja pöörlemiskiirused sõltuvad hetkelisest tuulekiirusest, mis iga tuuliku puhul on erinev».

Sõlg ütleb, et selline ministeeriumi ametniku nõudmine on seega absurd ja näitab täielikku võhiklikkust ja arrogantsust nii oma riigi kodanike kui ka põhiseaduses sätestatud ettevõtlusvabaduse suhtes ning põhineb ametniku või terve ministeeriumi omavolil.

Nii palubki ta ministeeriumi selgitada, kas vastutavatel kohtadel ei peaks töötama inimesed, kellel on olemas valdkondlikud teadmised, kas kõnealusel ametnikul on need teadmised olemas, kas ministeerium usub, et on võimalik panna tuulepargi tuulikud kõik sünkroonis tööle ja kui see nii peaks olema, siis kuidas täpselt see tehniliselt peaks välja nägema.

Ministeerium vastas tuuleettevõtja pöördumisele kaitseinvesteeringute osakonna juhi Kusti Salme isikus lõppeva nädala neljapäeval. «Täname, et olete pöördunud kaitseministeeriumi poole ning näitate üles huvi kaitseministeeriumis töötavate isikute kvalifikatsiooni osas,» algab ministeeriumi vastus.

Ministeeriumi esindaja ütleb, et vastus esimesel kolmele küsimusele on jaatav. «Seoses selgitustaotluse neljanda küsimusega soovime välja tuua asjaolu, et kaitseministeerium ei ole tuuleenergia arendajate huve järgiv asutus, kus valmivad tehnilised lahendused, vaid riigi julgeoleku tagamiseks kompetentsi omav asutus,» märgib Salm.

Ka kinnitab ta Sõle väidet, et eelöeldust tulenevalt ministeerium tõepoolest esitab nõudmisi tuuleparkide arendajatele. «Nagu eelnevalt välja tõime, lähtub kaitseministeerium oma seisukoha kujundamises riigikaitselistest aspektidest ning ei lähtu majanduslikest aspektidest,» ütleb Salm.

Tema kinnitusel on labade sünkroniseerimine vastupidiselt tuuleettevõtja poolt väidetule võimalik. «Kuid sealjuures nõuab selline lähenemine täiendavaid rahalisi vahendeid ja lisaks vähendab ka täiendavate elektrituulikute tootlikkust,» tõdeb Salm, lõpetades kirja märkega, et vastav majanduslik tasuvushinnang ei kuulu ministeeriumi pädevusse ning siinkohal ei saa nad ka elektrituuliku arendaja eest seisukohta võtta.

Eesti erasektori tuuleettevõtjaid on juba mitu aastat jaganud kaitseministeeriumiga maid, kuna suur osa Eesti on kaetud nende radaritega, mis ei võimalda enam uute tuuleparkide arendamist. Ainuke, kes on seni müstilisel kombel saanud aga oma tuuleenergia arendusi ellu viia, on riigifirma Eesti Energia.

See on loonud soodsa pinnase vandenõuteooria tekkeks, mille kohaselt on riik asunud erakapitalil põhinevaid tuuleenergia arendusi erinevatel viisidel, sealhulgas kaitseministeeriumi kaudu pidurdama.