Eestimaalane kipub leppima kaupmeeste liiga kõrge kasumiga

Foto: Repro

Ehkki tervikuna on Eesti sisekaubanduse kaubanduslike marginaalide keskmine tase püsinud aastate lõikes stabiilselt 16–20 protsendi vahel, on ka valdkondi, kus see ulatub pea 60 protsendini. Terve konkurentsi säilimise peab tagama turg.

Kõige suurema brutomarginaaliga valdkond Eesti kaubanduses on tekstiilitoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük, kus juurdehindlus sisseostuhinnale tänavu I kvartalis oli keskmiselt 59,2 protsenti. Nii üllatav, kui see ka ei ole, on üks madalaima brutomarginaaliga valdkondi mootorikütuse jaemüük tanklates – selle aasta I kvartalis 9,3 protsenti.

Kõigi sisekaubanduse tegevusalade lõikes tuli tänavu esimeses kvartalis keskmiseks kaubanduslikuks juurdehindluseks 16,2 protsenti, mis on 1,8 protsendipunkti vähem kui aasta tagasi.

Statistikaameti teenindusstatistika talituse juhataja Epp Karus tõi kolmapäeval statistikaameti blogis välja, et jalatsikaupluste juurdehindlus oli aastatel 2005–2008 60–70 protsenti. Juurdehindlus hakkas vähenema pärast 2007. aastat. 2009. aastal oli jalatsikaupluste marginaal 53 protsenti, kusjuures märgatavalt suurenesid ka kaupluste laovarud. Samal ajal on marginaalide muutused käinud kaasas müügimahtudega, ehk aegadel, mil ostetakse palju, on kasvanud ka marginaalid.

Tallinna Kaubamaja juhatuse esimehe Raul Puusepa sõnul aitab marginaale korrigeerida olukord turul. «Eriti hooaja- ja moekaupade puhul oleme ikka vajadusel marginaale alandanud ja üleliigsete varude tekkimist vältinud, seni on see väga hästi õnnestunud,» nentis ta.

Eesti Kaupmeeste Liidu tegevdirektor Marika Merilai sõnul ei ole kaubanduslikes marginaalides läbi aegade olulisi muutusi toimunud. «Mujal maailmas minu teada ei olegi see kaubanduslike marginaalide väljatoomine nii levinud, pigem vaadatakse ikka kasumlikkust,» lisas ta.