Ines Kuusik: hinna tõstmine vajab vähemalt kaht osalist
16. juuli 2011, 09:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esmapilgul ei tundu olevat ühtki loogilist seletust, miks peaksid ükskõik milliste kaupade hinnad Eestis olema kõrgemad kui Soomes. Natuke üleekspluateeritud teema, aga suhkru puhul on hinnavahe suisa kahekordne. Samuti peavad eestlased leppima, võrreldes paljude teiste Euroopa riikidega (rääkimata USAst), kallite riiete ning jalatsitega. Hooajalõpu allahindlused ei ole meil kuigi erutust tekitavad.
Milles siis ikkagi asi? Kaks kõige levinumat põhjendust siinsetele hinnaanomaaliatele on: 1) maailmaturu hinna tõus 2) Eesti väikesed müügimahud.
Eesti kõrget suhkruhinda kommenteerides tõi maaletooja AS Nordic Sugar esindaja Alo Süvari ühe põhjusena välja eestlaste ärikultuuri, mille kohaselt on jaemüüjatel hulgimüüjatega kombeks sõlmida lühiajalisi lepinguid.
Ehkki keegi ei suuda maailmaturu hindu täpselt ennustada, võiks ju ettevõtete tarnepoliitikat kujundada midagi enamat kui «kombed»? Kas Eesti tarbija peaks kinni maksma ebaõnnestunud äriotsuseid või n-ö ärikultuuri eripärast tingitud kaotusi?
Ka hinna tõstmine võib saada halvaks harjumuseks. Kas võib olla, et mõnel tegevusalal ettevõtete kasumid hinna langedes hoopis suureneksid, juhul kui teadlik ja tänulik tarbija selle võrra lihtsalt rohkem osta otsustaks? Rahakotiga hääletamise õigus on ikkagi rahval.