Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kaheksa Euroopa panka kukkus stressitestis läbi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaja Koovit
Copy
Euroopa Liidu lipp.
Euroopa Liidu lipp. Foto: SCANPIX

Kaheksal Euroopa pangal ei õnnestunud stressitesti läbida, kõikidel Põhjamaade pankadel läks test edukalt..

Euroopa pangandusjärelevalve EBA teatel olid 91 panka hõlmanud stressitesti läbikukkujate seas oli kaks Kreeka panka, viis Hispaania panka ja üks Austria pank.

Finantsinspektsiooni teatel hõlmas Eesti turul tegutsevatest pankadest  emapanga gruppide tasemel tehtud stressitest järgmisi pangagruppe: Allied Irish Banks, Danske, DnB NORD, Marfin, Nordea,  OP-Pohjola, SEB, Svenska Handelsbanken, Swedbank  ja UniCredit. Kõik Eestis tegutsevad ja tugevusanalüüsis osalenud pangad läbisid testi.

Kuigi analüütikud olid kartnud, et läbikukkujate seas on ka Saksamaa pangad, ei osutunud see kartus tõeks. EBA tõdes siiski, et nii mitmedki Saksamaa ja Portugali pangad ning Hispaania pangad läbisid testi napilt. Seejuures olid kaks Saksamaa panka, üks Sloveenia pank, kaks Kreeka panka, kaks Portugali panka ning üks Küprose pank läbikukkumisele väga lähedal.

Testis läbikukkunud Austria Volksbank teatas, et võtab tulemusi väga tõsiselt, kuid kritiseeris ka EBA-t, sest viimane ei võtnud panga kapitali laiendamise samme arvesse. «Vaatamata austusele, oli stressitesti aeg meile väga ebasoodus,» vahendab CNBC panga juhi Gerald Wenzeli teadet.

Stressitest on üks finantsjärelevalve tööriistadest, selle kaudu hinnatakse pangandussüsteemi vastupanu- ja maksevõimet hüpoteetilises majanduskeskkonna järsu halvenemise olukorras. Tugevusanalüüsi eesmärgiks on hinnata, kas pangad on piisavalt hästi kapitaliseeritud, et vastu seista oletuslikele ebasoodsatele arengutele majandus- ja finantskeskkonnas nagu näiteks sisemajanduse koguprodukti järsk langus, töötuse kasv ja eluasemehindade langus ning riigi otseste või kaudsete maksejõuetuse riskide realiseerumine.

Tagasi üles