/nginx/o/2011/07/15/672118t1h72e0.jpg)
Asjatundmatu inimese jaoks on Brasiilia suhkrurooistandused praegu imekaunid. São Paulost välja sõites puhkab silm sulgjatel, veidi violetsetel õitel.
Brasiilia suhkrupõldudel puhkesid pahaendelised õied
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohalike põllumeeste jaoks on see ilu aga kurjakuulutav.
Nimelt annavad õied märku suhkruroogu tabanud akuutsest füsioloogilisest stressist, mis omakorda tuleneb mullustest muserdavatest ilmastikutingimustest – hoiatades eelseisva viletsa saagi eest.
«Ma isegi ei mäleta, millal ma viimati neid lilli nägin,» ütleb Cristiano Santos Waldisser, Ribeirão Pretos paikneva suhkru- ja etanoolifirma Guarani tegevdirektor.
Juba ongi õrnad õied jõudnud raputada suhkruturgu, mis ligi 50 protsendi globaalekspordi osas sõltub Brasiiliast.
Sel nädalal kärpis riigi suhkrutööstuse liit Unica võtmepiirkonna tootmisprognoosi mullusega võrreldes 3,3 protsenti – esimene kord enam kui viie aasta jooksul, mil Brasiilia toodang kukub.
Maaklereid tabas asjade areng ootamatult. Alates maikuisest madalseisust on toorsuhkru futuurid New Yorgis hüpanud 53 protsendi jagu ja leidsid end kolmapäeval 31,33 sendi juures naelast.
Suhkruhind on arengumaades oluline toiduinflatsiooni vedur, mis võib osutuda ka poliitiliselt tuleohtlikuks.
Kuuldavasti karjusid Alžeeria mässulised tänavu valitsusele: «Tooge meile suhkrut!»
Suhkruhindadele on suure tõuke andnud ilm. Aprillist augustini jäi Brasiilia suhkrupõldudele vihm praktiliselt sadamata, mistõttu taimede kasv jäi kängu. Kui juunis aga saaki koristama asuti, tulid külmad.
Ja nagu sellest veel vähe olnuks, puhkesid ka ülalmainitud õied – mis imevad taimest energia ja vähendavad suhkrusisaldust veelgi.
Samas pole ilm ainus süüdlane.
Globaalse finantskriisi kiiluvees jäi paljudel suhkrutootjatel rahanappuse tõttu taimede taasistutamine tegemata. Seda oleks aga tarvis teha iga viie-kuue aasta tagant. Tulemuseks on, et läbi aetakse vananeva suhkrurooga, millest saab vähem suhkrut ning mis on ka ilmastiku suhtes haavatavam.
Seetõttu panustavad mõned maaklerid ja investorid sellele, et suhkru hind tõuseb veelgi ja kordab veebruaris saavutatud 30 aasta rekordit 36 senti naelast. Seda vaatamata tõsiasjale, et teiste suuremate tootjamaade saagid peaksid tulema head.
Põhjus peitub ajastuses. Põhjapoolsete suhkrukasvatajate (Euroopa, Venemaa) ja Aasiamaade (India, Tai) suhkur jõuab globaalturule alles käesoleva aasta lõpus või tuleva alguses.
Seetõttu sõltub maailm järgmised kuus kuud Brasiilia suhkrust.
«2011. aasta lõpuni on seis napp, osa tarbijanõudlust jääb täitmata,» ütles juhtiva suhkrumaakleri Czarnikowi analüütik Peter de Klerk.
Klerkiga nõustub ka ühe toormega tegeleva riskifondi haldur: «Brasiilia kehv saak on hinnatõusu lõpu igatahes edasi lükanud.»
On ka teisitimõtlejaid: mõnede arvates on turg investorite tagasi pöördudes iseendast ette tõtanud. «Me ei tohi unustada, et peale Brasiilia on olemas ka muu maailm,» ütleb Citigroupi suhkrukaubanduse osakonna juht Samrat Sharma. «Brasiiliale keskendudes võib minna meelest, et teised suured suhkrumaad tõstavad tootmist.»
Samal ajal varitseb Brasiilia suhkruvaru aga teinegi oht: biokütused.
Kui jutt etanooli peale pöördub, löövad artikli alguses mainitud Waldisseri silmad särama: «Siin on võimaluste meri: bioplastikud, biodiisel. Meil on käsil väga innovaatilisi projekte.»
Tuleb tõdeda, et Guarani – üks Brasiilia juhtivaid suhkrutootjaid – näeb helgemat tulevikku pigem etanoolis.
Hetkel läheb 60 protsenti roost suhkru valmistamiseks, kuid viie aasta pärast jaguneb saak juba suhkru ja etanooli vahel võrdselt.
Sama suuna on valinud ka teised Brasiilia suhkrukasvatajad. Seda valitsuse vaikival nõusolekul, mis eelistab madalaid kütusehindu.
Praeguse seisuga läheb etanooliks ligikaudu 54 protsenti Brasiilia suhkruroost. Konsultatsioonifirma Datargo hinnangul on etanooli osakaal aastaks 2020 ligi 69 protsenti.
See omakorda peaks pärssima Brasiilia võimalusi nõudlusega käsikäes suhkrutootmist tõsta. Ja lükkama viimase hinda üha ülespoole.
Copyright The Financial Times Limited 2011.