Kinnisvaraturu langus lööb lisaks eraisikutele valusalt ka riigi rahakoti pihta, sest müügiks planeeritud kinnisvara tuleb ära anda võileivahinnaga või jääb hoopis müümata.
Kinnisvaraturu langus viib riigilt loodetud miljonid
Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) nõukogu esimees Taavi Rõivas tunnistab, et kuigi riik kuulutas välja konkursid Patarei vangla ja Pagari tänava endise KGB maja müümiseks, jäävad need sel aastal müümata, sest soovitud hinda pakkuvaid ostjaid ei ole.
Patarei vangla alghind oli 100 miljonit krooni, Pagari tänava majal 120 miljonit krooni.
«Pole mõtet kahelda, et mõlemad objektid on kinnisvaraturul erakordsed ning erakordselt atraktiivsed, kuid samavõrd selgelt ka suuri investeeringuid vajavad. Kui pangad nendeks investeeringuteks laenu ei anna, pole ka ostjaid lihtne leida,» kirjutab Rõivas oma ajaveebis ning lisab, et RKAS on otsustanud riigi kinnisvara odavmüüki mitte panna.
Oma eelarve tasakaalus hoidmiseks on RKAS on pidanud investeeringuid kokku tõmbama, kui 2007. aasta lõpus kinnitas nõukogu investeeringute piirmahuks 1,4 miljardit krooni siis reaalsuses tehakse neid vaid 800 miljoni krooni ulatuses, nendib Rõivas.
Kinnisvaraturu madalseis paneb muretsema ka riigieelarvesse planeeritud riigivara müügitulude pärast. Rahandusministeeriumi andmetel on 2009. aasta riigieelarve eelnõus riigivara müügist saadavaks tuluks planeeritud veidi üle 1 miljardi krooni, mis on 31,5 protsenti vähem kui käesolevaks aastaks kavandatud tase.
Opositsioonilise Keskerakonna esindaja Kalev Kallo teatas riigieelarve teisel lugemisel parlamendis, et ka see summa võib olla liialt optimistlik.
Kallo ütles, et rahandusministeeriumi väitel oli selle aasta 17. septembri seisuga müüdud riigi vara ainult 226,4 miljoni krooni eest ehk 15,2 protsenti planeeritust.
«Samas planeeritakse tuima järjekindlusega 2009. aasta eelarvesse tulu riigivara müügist 1 miljard krooni. Selle nõudlusega, mis täna kinnisvaraturul valitseb, ei tule see summa täis ka siis, kui Stenbocki maja koos valitsusega maha müüa,» kurjustas Kallo.
Rõivase sõnul on siiski võimalik, et järgmisel aastal olukord kinnisvaraturul paraneb ja vähemalt osa RKASi sel aastal müümata jäänud kinnistuid õnnestub müüa.
«Pole saladus, et osade kinnistute müügipakkumise tähtaeg langes erakordselt ebasobivale ajale - vahetult peale uudiseid finantskriisi puhkemisest. Kindlasti olid investorid seetõttu ettevaatlikumad kui tavaliselt ning müümata jäi ka mitu väga perspektiivikat objekti,» arvas Rõivas.