Soovitusi rooside haiguste ja kahjurite vältimiseks

Pinnakatteroos: «Gärtnerfreude Rigo®» – vaarikapunaste väikeste täidisõitega haigus- ja talvekindel sort. ADR 2001. Foto: Hansaplant

Et rooside kasvatamine aias õnnestuks ja roosidest oleks enam rõõmu kui muret, tasub jälgida mõningaid olulisi näpunäiteid. Vaata ka, millised haigused ja kahjurid roosidel peamiselt esinevad ning millega tuleks tõrjet teha.

• Vali aeda enda eluviisile sobiv roosisort. Kõige vähem hoolt vajavad pargiroosid ja isepuhastuvad pinnakatteroosid. Arvesta sordi valikult sortide haiguskindlusega. Mida tervem on sort seda vähem vajab ta aias pritsimist. Eriti vastupidavad on ADR märgistusega roosisordid.

• Isuta aeda korraliku kvaliteediga potitaimed. Väldi supermarketides pakutavad odavmüüke.

• Vali roosidele võimalikult päikeseline ja hea mullaga kasvukoht. Vajadusel paranda mulda komposti või istutusturbaga.

• Istuta rooside pookekoht 5-8 cm sügavusele mulla alla. Selliselt istutades on roosid ka kõige karmima talvega hästi kaitstud.

• Kui teie aias on roosisorte, mis eelnevatel aastatel on haigestunud lehehaigustesse, siis tehke oma roosidele esimene profülaktiline pritsimine mai keskpaigas.

• Ära unusta roosi igal aastal väetamast.

Roosisortide aretus toimub haigustele vastupidavuse suunas, kuid siiski võib esineda ebasoodsate ilmastikutingimuste või sobimatu kasvukeskkonna mõjul lehehaigusi ja putukkahjureid. Pea meeles, et haiguste ja kahjurite poolt kahjustatud lehed jäävad ka peale pritsimist kahjustatuks. Vanade lehtede lehekoed ei taastu, küll aga on terved uued lehed.

Haigused ja kahjurid

Jahukaste – lehtedel, hiljem ka õievartel ja noortel võrsetel valkjashall jahukirme. Tõrjeks: Topas, Score või Acrobat Plus.

Tahmlaiksus – lehtedel mustad, tahma meenutavad laigud. Tugeva tahmlaiksuse esinemise korral võib suve lõpuks roosid sootuks ilma lehtedeta jääda. Ennetuseks: Topas, Score või Acrobat Plus.

Lehetäi – õievartel ja pungadel on väikesed rohelised putukad. Kõige sagedasem roosikahjur, mida on õnneks ka väga kerge tõrjuda. Tõrjeks: Decise, Fastac, Pegasus või Actara.

Kedriklest – lehed muutuvad kollasekirjuks. Väga ebameeldiv putukkahjur, keda on silmaga väga raske märgata. Massilisel esinemisel teevad aias väga palju pahandust ja nendega on raske võidelda, sest tavalised taimemürgid ei suuda kedriklesta tõrjuda. Kuumal ja kuival suvel on kedriklestade oht suurem. Tõrjeks: Vertimex või Neem-Azal.
 

Allikas: Hansaplant