/nginx/o/2011/07/13/668422t1hd7a2.jpg)
Kreeka peaminister kurjustab oma Euroopa partnerite peale ja väidab, et eurotsooni võlakriisi süvenemise põhjuseks on viimaste «otsustusvõimetus ja eksimused».
Papandreou pragab Euroopaga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mineviku vigadest tuleb rohkem õppust võtta. Kriisihetk on kätte jõudnud,» ütleb George Papandreou eurogrupi liidrile ja Luksemburgi peaministrile Jean-Claude Junckerile läkitatud kirjas.
Papandreou süüdistab europartnereid «liiga väikeste» otsuste tegemises «liiga hilja, et turge veenda».
Ta kurdab, et eurotsooni riigid «teevad kompromisse ja kasutavad poliitilist taktikat, selle asemel, et kaine mõistusega kriisi lahendada», lastes «ühiste plaanide asemel kuuldavale kakofooniat».
Kiri ilmus avalikkuse ette eile, mil Kreeka, Itaalia ja Hispaania võlakirjade tootlused rekordkõrgustesse lendasid – pärast seda, kui Euroopa pankade konsortsium nõudis euroliidult Kreeka võlakirjade tagasiostmist.
Papandreou kinnitas, et Kreeka teeb rahandus- ja struktuursete reformidega edusamme ning lisas, et tema valitsus on käivitanud «seniste rakenduslike puudujääkide väljaravimise protsessi».
Kummatigi väitis rahandusministri abi esmaspäeva õhtul vastupidist, öeldes parlamendi ees esinedes, et riigi ambitsioonikas 50 miljardi eurone erastamisprogramm – mis kujutab endast rahvusvaheliste laenuandjatega sõlmitud uue kokkuleppe alustala – jääb saavutamata.
«Tegelikkuses saame me müüdud palju vähem vara. Seda kõike müüa on võimatu,» ütles Pantelis Economou parlamendile.
Esimese poolaasta eelarvenäitajate valguses on Kreeka kulutanud lubatust tunduvalt rohkem, laekumiste puudujääk aga kasvab – vaatamata Euroopa Liidu ja IMFi ekspertide ponnistustele, kes abistavad rahandusministeeriumi maksupetturluse-vastases võitluses.
Rahandusministeeriumi andmetele kasvas eelarvepuudujääk esimese kuue kuuga mullusega võrreldes tervelt 27,9 protsenti, kuigi riiklike investeeringute mahtu kärbiti ligi 50 protsenti.
«On irooniline, et Kreeka süüdistab oma partnereid, suutmata ise ellu viia reforme, mis aitaksid turgude usladust tagasi võita,» ütles ühiskondlik vaatleja Takis Michas.
Esimese poolaasta riigitulude kasvu eesmärgiks oli seatud 7,5 protsenti, tegelikkuses tuli aga 8,3 protsendi jagu langust.
Väljaminekud kasvasid 8,8 protsendi, andes analüütikute hinnangul märku, et rahandusministerium ei ole suutnud kulukontrolle karmistada, nagu rahvusvahelistele laenuandjatele lubati.
«Numbrid on pettumuseks,» ütles üks analüütik. «Valitsusel läheb väga raskeks kaotatud maad teise poolaastaga tasa teha.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.