Ühe euro väärtus ei pruugi alati olla üks euro

Euromündid. Foto: Toomas Huik

Kui rahakotist vaatab vastu üks euro, siis tundub, et üks euro maksab ikka ühe euro. Lihtne ja selge. Tegelikult ei ole rahamaailmas asjad sugugi nii üheselt selged, kirjutab Lindorff Eesti tegevjuht Kadrian Jaagund.

Kaasaegne liisingute ja laenude maailm nõuab inimestelt palju erialaseid teadmisi, mida paraku napib. Kui täna kõneleme majandusraskustest, siis ei maksa ennast veelgi suuremate raskuste sisse panna pisiasja pärast, et euro tundub alati euro maksvat. Enne ostuotsust tuleks korraks maha istuda ja pliiats-paber võtta.

Näiteks kuidas panna raha  tööle ehk lisaväärtust koguma. Oletame, et sul on 1000 eurot, mis on tavalisel arvelduskontol – aasta möödudes on sellest saanud 1001,01 eurot. Tähtajalisetel hoiustel on intressimäärad sõltuvalt pangast ja lepingust  suuremad. Eeldades, et võtad intresse ühel korral välja ja intressimäär on 1,8 protsenti on sul aasta lõpuks lisandunud raha algsele summale 18,25 eurot.

Tänane elu on enamikele meist tekitanud ohtralt kohustusi. Auto on liisitud ehk iga kuu peame pangale maksma, laenu abiga on ehitatud tihtilugu ka eluase. Kirevate kataloogidega jõuavad meieni sageli vaid järelmaksuga kättesaadavad maailma magusaimad brändid. Sisuliselt kasutame ka võlgu telefoni ja internetti, kuna arved esitatakse alles kuu lõpul.

500 eurost saab 1000

Oletame, et otsustate suveks osta uue ilusa LCD-teleri, mille soodushinnaks on kauplus märkinud 519 eurit. Kui lähete poodi ja maksate kogu nõutava summa kohe, siis kujunebki see teleri lõpphinnaks. Kui maksate järelmaksukaardiga, siis lisanduvad 519 eurole ka sõltuvalt pangast erinevad intressid. Kui otsustate selle teleri osta kuumaksetega 20 eurot, tuleb kokku tasuda 713 eurot. Kui aga võtate raha SMS-laenuga, siis eeldades, et jaksate laenu õigel ajal tagastada, maksab teler  kuuekuulise maksetähtaja korral 978 eurot. Seega võib sama televiisori hinnd oluliselt erineda. 

Kõige ahvatleva jaoks napib raha ja kohustus võib muutuda reaalseks võlaks. Mõnikord tuleb appi hea sõber, kes palgapäevani raha laenab. Heast südamest. Aga liisingufirmad, pangad ja telefonifirmad ei majanda heast südamest. Nii nagu meie raha pangas natukese teenib, tuleb meil maksta võlguolevate summade pealt päris kopsakat intressi.

Oletame, et vajate laenu 500 eurot üheks aastaks, üks pakub seda intressimääraga 18 protsenti aastas, teine 0,189 protsenti päevas. Aasta pärast maksate ühele 550 eurot, teisele aga 840 eurot.

Ka käendus vajab kaalumist

Mis teha siis, kui sõber ei küsi raha, vaid käendust? Enne mõelge, siis kirjutage lepingule alla. Te ei kinnita oma allkirjaga paraku seda, et sõber on tubli pereisa ja vahva jalgpallur, vaid võtate vastutuse endale.

 Juhul kui sõber ei taha või ei saa raha tagasi maksta, maksate teie, mingu selleks sundmüüki kasvõi teie kodu. Kui usaldus ja armastus on ülitugevad, siis võib ka kodu panti panna, muidu tasuks ikka natukene mõelda, mis paber see on, millele alla kirjutate.

Üldiselt saab rahaasjadega paremini hakkama, kui käituda vanasõna järgi: üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Kui laenata, siis laenata sealt, kus raha kõige odavam ja tekkinud probleemide puhul otsida lahendust asjatundjalt. Näiteks on meil omavalitsuste juures laenunõustajad ning ka pankadest ja erinevatelt veebilehtedelt nagu arvemaksmata.ee, minuraha.ee saab abi ja nõu.