/nginx/o/2011/07/12/667522t1h14ab.jpg)
Kaheteistkümnes riigis OECD algatusel tehtud finantskirjaoskuse uuringu järgi oleks naiste finantskirjaoskuse tase meeste omast justkui madalam. Taolise tulemuse üheks põhjuseks võib olla asjaolu, et naised ei ole oma teadmistes nii kindlad kui mehed ja märgivad sagedamini vastuseks variandi «ei tea».
Küsimused, millega uuringus naiste ja meeste finantsalast kirjaoskust mõõdeti, käsitlesid teadmisi rahaasjade korraldamisest, finantsteenuseid ja nende kasutamist, samuti hoiakuid ja käitumist oma rahaasjades, kirjutas tarbijaveeb Minuraha.ee.
Üldiselt selgus hoiakuid käsitlenud küsimustest, et naised olid oma rahaasjade pikaajalises ette planeerimises meestest pisut kehvemad. Samas ei kehti see väide Eesti kohta: meil vastas 24 protsenti küsitluses osalenud naistest, et püstitab pikaajalisi rahalisi eesmärke ning püüab neid saavutada, meestest vastas samamoodi 21 protsenti. Ka väitele «ma hoian oma rahaasjadel hoolikalt silma peal» vastas Eestis 61 protsenti naistest jaatavalt, meeste vastav protsent oli tunduvalt madalam.
Arvutamisoskus kehvem
Samas finantsteenuste tundmist eeldavatele või arvutamisoskust nõudvatele küsimustele vastates jäid Eestis uuringus osalenud naised sarnaselt teiste riikide naistega meestele alla.
Näiteks küsimusele «kui paned 100 eurot hoiusele, mille aastaintress on kaks protsenti, siis kui palju raha on sul seal ühe aasta pärast» vastas Eestis õigesti 58 protsenti naistest ja 70 protsenti meestest. Naised jäid meestest enam hätta ka investeerimist puudutavatele küsimustele vastamisega ning olid kõigis riikides oma teadmiste hindamisel ebakindlamad kui mehed, andes meestest sagedamini uuringus küsitud küsimustele vastuseks «ei tea».
Uuringu tulemustest lähtuvalt soovitab OECD naiste finantskirjaoskuse taseme parandamisele rohkem tähelepanu pöörata. Seda mitmel põhjusel.
Esiteks näitavad erinevates riikides tehtud uuringud, et naiste käsutuses olev raha läheb rohkem pere heaolu suurendamisele ja laste heaks ning see, kui efektiivselt seda raha kasutatakse, sõltubki naiste finantskirjaoskuse tasemest. Samuti on naistel oluline roll rahaalaste teadmiste õpetamisel oma lastele.
Lesestumine kasvatab vaesusriski
Teiseks näitab statistika, et naiste keskmine eluiga on meeste omast pikem ning seega peab neile pensioniks kogutud rahast jätkuma kauemaks. Mõned uuringud viitavad, et naised on loomupäraselt alahoidlikumad ja väldivad riske, samas ebakindlus või teadmiste puudumine finantsteemadel vähendab ka võimalusi teha edukaid finantsotsuseid. Uuringud näitavad ka seda, et naiste vaesusrisk kasvab lesestudes ning siis on oskus rahaasjadega toime tulla eriti kriitilise tähtsusega.
OECD väljatöötatud küsimustiku alusel toimus finantskirjaoskuse uuring eelmise aasta teises pooles lisaks Eestile Tšehhis, Poolas, Ungaris, Iirimaal, Suurbritannias, Saksamaal, Armeenias, Lõuna-Aafrika Vabariigis, Malaisias, Norras ja Peruus. Lõplik uuringu analüüs valmib 2012. aastal.
Eestis viis uuringu «Finantsalane kirjaoskus Eesti elanike seas» 2010. aasta sügisel Rahandusministeeriumi tellimusel läbi Faktum & Ariko, kes küsitles 993 inimest.