/nginx/o/2011/07/12/667482t1h06d8.jpg)
Euroopa rahandusministritelt tuli tugev signaal, et nad on valmis ostma vabaturult tagasi suurtes kogustes Kreeka riigivõlakirju, andes ühtlasi teada, et raha selleks võidakse võtta 440 miljardi eurosest päästefondist.
Eurotsoon valmis hädaliste võlga tagasi ostma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Otsus sündis eile õhtul pärast kaheksa tundi kestnud koosolekut Brüsselis, mille taustafooniks oli turgude kukkumine ja kasvav hirm, et Kreekat ja ülejäänud europerifeeriat vaevanud võlakriis on levimas suurematesse liikmesriikidesse, Itaalia kaasa arvatud.
Päästefondist (ametliku nimega Euroopa finantsstabiilsuse mehhanism, EFSF) raha võtmise ideed, ostmaks raskustes perifeeriamaade võlakirju, toetasid aasta alguse poole mitmed kõrged Euroopa Liidu majandusjuhid, nende hulgas Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet ja Euroopa Komisjoni majandusvolinik Olli Rehn.
Saksamaa ja Holland blokeerisid aga nimetatud algatuse, kartes, et kui fondile sellised volitused antakse, tuleb kreeditorriikidel panna mängu veelgi enam miljardeid maksumaksjate raha.
Eile õhtul andsid mõlemad riigid aga oma nõusoleku küsimus uuesti päevakorda võtta, kuigi EFSFi võimalikud volitused jäeti lahtiseks.
Meetme pooldajate meelest kujutab võlakirjade tagasiostmise plaan endast head moodust vähendada Kreeka üldist võlakoormat, pannes eraviisilised võlausaldajad vabatahtlikult kaotust kandma, kuna viimastele makstaks vaid osa võlakirjade nimiväärtusest. 10-aastased Kreeka riigivõlakirjad näiteks lähevad hetkel kaubaks vaid poolega oma nimiväärtusest.
Nimetatud plaani on ELile peale surunud pangandussektori juhtiv lobigrupp Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF). Financial Times on saanud oma valdusse koopia IIFi poolt rahandusministritele edastatud 6-leheküljelisest dokumendist, milles pangad selgitavad, et ilma tagasiostu-programmita muutub Kreeka võlatase niivõrd lämmatavaks, et sealset majandust on võimatu korda saada.
Rehn ütles pärast koosolekut peetud pressikonverentsil, et ei välista ka teisi võimalusi: «EFSFi paindlikumaks muutmiseks on mitmeid viise.»
Lisaks EFSFi remontimisele leppisid ministrid kokku ka intresside langetamises riikidele, mis praegu ELilt abilaenusid saavad – eriti kasulik kursimuutus Iirimaale, mis maksab hetkel päästelaenude eest 100 baaspunkti rohkem kui Kreeka või Portugal.
Kuigi Kreeka ja Portugali laenusummad on juba vähenenud, maksavad nad ikkagi umbes 200 baaspunkti üle EFSFi laenuvõtmise maksumuse.
Mitmed analüütikud ja majandusteadlased on soovitanud seda vahet vähendada või välistada, aitamaks abisaajatel oma programmidega rutem ühele poole saada.
«Me rõhutasime, et Kreeka võlg tuleb muuta jätkusuutlikumaks,» ütles eurogrupi juht ja Luksemburgi peaminister Jean-Claude Juncker, lisades, et kõik need uued mõtted kaasatakse Kreeka teise abipaketti, mis varsti avalikustatakse.
«Varsti tähendab niipea kui võimalik,» ütles Juncker, keeldudes pakkumast täpsemaid tärmineid.
Copyright The Financial Times Limited 2011.