/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/07/12/667406t1h5491.jpg)
Keskkonnaminister Keit Pentuse sõnul on Eesti huvides keskenduda uue saastekvootide jaotuskava ettevalmistamisele, mitte alustada sel teemal uut ja aastaid kestvat kohtuvaidlust.
Pentus: saastekvootide küsimuses kohtusse minek ei ole Eesti huvides
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle nädala esmaspäev oli Eestil kohtule hagi esitamise tähtaeg saastekvootide eraldamise jaotuskava osas perioodiks 2008-2012.
Pentus kinnitas esmaspäeval BNSile, et uue ja aastaid vältava kohtuvaidluse alustamine ei ole Eesti huvides, kuna jaotusperioodi lõpuni on jäänud ainult poolteist aastat.
«Jaotusperiood saaks enne lihtsalt läbi, kui kohus otsuse teha jõuaks,» kommenteeris Pentus.
Keskkonnaminister lisas, et vähetähtis pole ka see, et Eesti ei saa kohtust taotleda mitte jaotuskava kinnitamist, vaid ainult vaidlustada Euroopa Komisjoni varasemat otsust.
«See tähendab, ka pärast kohtuotsust ei oleks meil endiselt jaotuskava. Eesti ettevõtete jaoks on tähtis, et saaksime lõpuks oma jaotuskava kinnitatud ja et ettevõtetel tekiks kindlus neile eraldatavate lubatud heitkoguste ühikute osas. Seda saab aga teha ainult Euroopa Komisjon, mitte kohus,» märkis ta.
Sel põhjusel on ministri sõnul Eesti huvides keskenduda uue jaotuskava ettevalmistamisele. «See lõppfaasis olev dokument tugineb tõendatud heitkogustel ja võtab arvesse ka Euroopa Komisjoni varasemates otsustes toodud põhjendusi ja argumente,» kinnitas minister.
Mai keskel märkis keskkonnaminister valitsuse pressikonverentsil, et sisuliselt on Eestil riigina võimalus valida jaotuskava osas kahe variandi vahel: kas jätkata komisjoniga intensiivseid läbirääkimisi või alustada kohtuteed.
Aprilli lõpus lükkas Euroopa Komisjon tagasi Eesti saastekvootide eraldamise jaotuskava muudetud versiooni, mis on vajalik Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemis osalemiseks.
Keskkonnaministeerium saatis tänavu jaanuari lõpus komisjonile Eesti lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava uue ettepaneku, milles küsis aastaseks mahuks üle 14,36 miljoni tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti.
Ministeerium märkis toona, et jaotuskava arvutamisel on võetud arvesse viimaseid tõendatud heitkoguste andmeid ja Baltimaade elektrituru olulisest ümberkujunemisest tulenevaid elektri ekspordi prognoose.
Algselt soovis Eesti CO2 kvoodiks aastateks 2008–2012 ligi 24 miljonit tonni aastas, kuid Euroopa Komisjon määras Eesti kvoodi suuruseks 12,7 miljonit tonni.