Reisikorraldaja makseraskused hüüavad tulles

Raul Kalev Foto: Raivo Tiikmaa

Reisifirmade valikul tuleb olla tark ja mitte joosta kaasa ebarealistlikult odavate pakkumistega, soovitab kolumnist ja suhtekorraldaja Raul Kalev.

Hiljutine Estouri sattumine makseraskustesse on taaskord tõstatanud poleemika selle üle, kas riiklikud tagatised, mida reisikorraldajad oma käibeprognoosidest 7 protsenti ulatuses deponeerivad, on ikka piisav selleks, et reisileminejat firma makseraskuste eest kaitsta.

Vastus on kahjuks ei, sest need tagatised polegi sisuliselt ette nähtud muuks kui kaugele maale sattunud turisti tagasitoomiseks. Seega tuleb ka reisifirmade valikul olla tarbijal endal tark ja mitte joosta kaasa ebarealistlikult odavate pakkumistega.

Kui riigikogulane Igor Grazin heidab Õhtulehes tarbijakaitsele ette, et nood aimates võimalikke ohte ette, ei suutnud tema raha Estourist päästa, võib jääda mulje, et tõepoolest on riik rikkunud sadade puhkuseliste plaanid. Tegelikkuses on aga olukord suisa vastupidi: turismisektor on üks ainsaid valdkondi, kus tarbjal püsib lootus koju tagasi jõuda ja isegi osa makstud rahast tagasi saada. Lisaks on siin ka ohud palju kaugemale näha, kui vaid leiduks neid, kes märgata tahaks!

Esiteks tuleb möönda, et 7-protsendiline deponeering käibemahust, mida resikorraldajad iga kolme kuu tagant uuendavad ja tarbijakaitse kasutusse annavad, on seni alati aidanud makseraskustes firma kliendid Eestisse tuua. Kui sealt veel  midagi üle jääb (nagu juhtus Estouriga, kes tagasilennud olid juba kinni maksnud), siis makstakse kõigile klientidele, kes reisi ostnud, ülejääv raha proportsionaalselt tagasi.

Tõsi, tagasi makstakse vaid reisikulud, mitte aga paketti kuulnud muud teenused nagu autorent, kindlustus, jne. Senise praktika kohaselt on ettemaksu teinud reisijateni jõudnud ca 10 protsenti nende poolt reisi kogumaksumuseks tehtud ettemaksust. Kui suureks võib tagasisaadav summa kujuneda Estouri puhul, ei osata veel öelda, sest nõuete kogumine alles käib.

Kuid ikkagi, kuidas saab reisilemineja kaitsta ennast reisikorraldaja raskuste eest? Siinkohal mõned lihtsad näpunäited, kuidas tarbija saaks ise halvimat vältida:

• 1. Tavahinnast palju soodsamaid pakkumisi (üle 30 protsenti) tasub uurida väga tähelepanelikult, kuna tihti võivad need olla seotud ettevõtte likviidsusraskustega. Nimelt viis masu väga raskesse seisu enamuse Eesti reisikorraldajatest, paljud neist maksavad juba mõnda aega uutelt klientidelt kogutud ettemaksudega eelmiste ja üle-eelmiste reiside kulusid.
• 2. Silmas tuleks pidada suuri turismisektorit mõjutavaid katastroofe, millega seotud firmad alati väga raskesse seisu satuvad. Võtame näiteks Islandi vulkaanipurske, Jaapani maavärina või riigipöörde ja rahutused Egiptuses. On arusaadav, et firmad, kes neisse piirkonadesse turiste viivad, on pidanud maksma ära oma lepingulised tasud (hotellid, transport, jne), kuna lepingud partneritega on pikaaegsed. Kui aga juhtub katastroof, jääb see raha neil oma klientidelt kogumata. Just niisamuti juhtus ka Estouriga, kes üritas viimse võimaluseni kõigi partnerite vastu korrektne olla, kuid kaotas tänu Egiptuse turu ärakukkumisele (millel oli nende portfellis väga suur osa), siiski oma tulubaasi. Potentsiaalsest tulust sai mõne kuuga ülisuur kahjum. Järgnesid mõned meeleheitlikud odavkampaaniad ja lõpuks ka pankrot.
• 3. Kui eelmistest tähelepanekutest väheks jääb, on õnneks veel üks variant: kasutada nende firmade teenuseid, kes lisaks riiklikule deposiidile ka veel ise klientide huvides raha deponeerivad. Tõsi, nagu kinnitas Hanna Turetski tarbijakaitseametist, võiks neid firmasid rohkem olla, sest praegu on turul vaid üks resikorraldaja, kes tagab läbi panga käsutusse antud turvakonto, et kõik reisile ettemaksu teinud kliendid saavad reisi ärajäädes koheselt oma raha täies ulatuses tagasi. Oleks loogiline, et üha kahaneva usaldusega reisiturul tekib julgeid üritajaid juurde veelgi.

Mida öelda kokkuvõtteks? Võib-olla seda, et kui tellite mõnest köögifirmast omale 3000 euro väärtuses köögimööbli ja teete ettemaksu, siis ei kaitse teie sinisilmsust kahjuks ükski seadus ning kui firma makseraskustesse satub, olete 99-protsendilise tõenäosusega ka kogu oma rahast ilma.

Reisiturul on aga õnneks olemas kaitse, mis vähemasti teid maailma peale kollama ei luba jätta ja võib-olla saate isegi kümnendiku oma ettemaksust kunagi tagasi. Kuid erinevalt köögifirmade turust on reisituru tõusud ja mõõnad üldjuhul ette prognoositavad, see nõuab lihtsalt natuke mõtlemist ja kahtlaselt ülisoodsate kampaaniate vältimist.

Mina isiklikult ei usu, et TopToursi või Estouri puhul oleks olnud tegemist pahatahtlike ettevõtjatega, pigem ikka negatiivsete välismõjude kuhjumisega ja suutmatusega leida ajutiselt uusi finantseerimisallikaid.

Küll aga tahaks visata kivi tursmifirmade liidu kapsaaeda, kes on seni kaitsnud vaid oma liikmete huve, mitte aga tarbijate huve, jättes teadlikult kommunikeerimata ohud, mis ühte või teist liikmesfirmat ilmaselgelt varitsevad.