Soojenev kliima teeb Eesti kartuli elu raskeks, selgub hiljuti Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööst.
Soojenev kliima teeb Eesti kartuli elu raskeks
Triin Saue analüüsis oma doktoritöös, millised keskkonnategurid mõjutavad kartuli saagikust Eesti eri paigus, kasutades selleks Eesti Maaviljeluse Instituudis (EMVI) välja töötatud kartulisaagikuse matemaatilist mudelit POMOD, teatas Tartu Ülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikool.
Mudelis kasutati varase kartulisordi «Maret» ja hilise «Anti» parameetreid ning Tallinna, Tartu ja Kuressaare meteoroloogilisi näitajaid.
Mudeleksperimentidest tuli selgelt välja, et nende kahe sordi saagikust mõjutab kõige rohkem suvine ilm. Teised keskkonnatingimused ja agrotehnilised võtted (väetamine, künnisügavus) võivad ilmastiku mõjusid vaid veidi leevendada.
Peamine meteoroloogiline tegur, mis Eestimaal kartulisaagi suuruse määrab, on sademed. Seejuures tuleb välja selge vahe Ida- ja Lääne-Eesti vahel. Kuressaares on kartulisaak kehvem kuiva suvega. Tartus on aga vastupidi – saak ikaldub liiga vihmastel suvedel.
Mudeleksperimentide käigus uuriti ka võimalikku kliimamuutuste mõju. Selleks kasutati ÜRO valitsustevahelise kliimamuutuste töörühma (IPCC) välja töötatud kliimamuutuste stsenaariume.
Selgus, et varase sordi jaoks on oodata kasvutingimuste halvenemist nii Tartu, Kuressaare kui ka Tallinna andmete alusel arvutatud saagikuses. Õhutemperatuuri tõustes kiireneb taimede areng, maksimaalne lehepind väheneb, kartuli kasvuperiood lüheneb ja taim ei jõua mugulaid suureks kasvatada.
Hilise sordi saagid võivad lähikümnenditel veidi suureneda, seda peamiselt kasvuperioodi pikenemise tõttu. 21. sajandi lõpuks ennustavad siiski kõik stsenaariumid saakide vähenemist Kuressaares ja Tartus. Põhiliselt on saagikadu siingi seotud temperatuuri tõusuga – ka hilise sordi jaoks läheb ilm liiga palavaks. Tallinna lähiümbrus tundub olevat kõige soodsamas seisus: hilise sordi saakide vähenemist põhjustaks ainult kõige tugevamat soojenemist lubav stsenaarium.
Tartu Ülikooli klimatoloogiaprofessori Jaak Jaaguse ja EMVI vanemteaduri Jüri Kadaja juhendamisel valminud Saue doktoritöö koos eestikeelse kokkuvõttega leiab siit.