Andres Sarri – mees, kes suutis panna riigi oma pilli järgi tantsima
11. juuli 2011, 11:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise nädala lõpus suri 53-aastaselt Eesti Talleksi suuromanik ja juht Andres Sarri.
Sarri elu tipphetkeks oli kahtlemata tootmiskoondise Talleks varade erastamine märtsis 1992, sellele eelnenud ning iseäranis järgnenud vaidluste oskuslik enda kasuks pööramine. Võib liialdamata öelda, et Sarri pani riigi ja riigiisad sõna otseses mõttes enda pilli järgi tantsima.
Igale kohtuotsusele, mis tunnistas erastamise ebaseaduslikuks ja jõustudagi jõudis, järgnes valitsuse korrigeeriv korraldus või määrus. Seda kuni juunini 1993, mil riigikogu esimest ja viimast korda sekkus otseselt ühe ettevõtte erastamisprotsessi, võttes vastu eraldi seaduse Talleksi tervikvara erandkorras erastamise kohta. Mis on seda tähelepanuväärsem, et vaid päev hiljem võttis toosama riigikogu vastu erastamisseaduse, mis sai sealt alates lähtealuseks kõigile muudele edaspidistele erastamistehingutele.
Olgu lisatud, et kuni 1990. aasta kevadeni NSVLi rasketööstuse ministeeriumi otsealluvuses olnud Talleks müüdi erakätesse teenindus-, kaubandus- ja toitlustusettevõtete erastamist käsitlenud seaduse põhjal. Mõistagi see ei olnud ega saanudki olla juhus.
Tuli pea puhtalt välja
Oma sõprade ja tuttavate jaoks mõnusa ellusuhtumisega, ent äris üsna jõuliselt tegutsenud Sarri esimene valik pärast kõrgkooli lõpetamist oli teadusemehe tee. Tallinna Polütehnilises Instituudis (praeguses tehnikaülikoolis) juhatas ta mitu aastat laborit, mis tegeles katsetootmisega masinaehitustööstusele.
Laboris sündinud ideede elluviimiseks reaalses elus oli parim võimalus Talleksis, mille peadirektori asetäitjaks Sarri 1989. aastal asus. Tallinna 7. keskkoolis (praeguses inglise kolledžis) saadud hea keeleoskus viis ta aga projekteerimislaua tagant peatselt hoopis kommertsdirektori toolile. Pärast Talleksi varade erastamist sai Sarrist nüüd juba Eesti Talleksi peadirektor ja juhatuse esimees, kellena ta tegutses oma elu lõpuni. Andres Sarri ja tema abikaasa Kristeli omandis olid siiani ka Eesti Talleksi enamusaktsiad.
Erastamissaaga tegi Sarrist aga Eesti Tööstuse Keskliidu volikogu esimehe ning ta pärjati aasta ärimehe tiitliga. Esimene, kuid tormiline äriline edu kannustas jõulist Sarrit tegutsema veelgi suurema haardega.
Omajagu mõtteid tekitas kindlasti tema kinnitamine Tartu Kommertspanga likvideerimiskomisjoni esimeheks 1992. aasta viimastel päevadel. Koguni sedavõrd, et juba 1993. aasta lõpuks oli toonase Eesti Tööstuse Arengu Panga ehk Estexpanga suurim aktsiapakk ühtäkki Sarri kontrolli all olnud firmade kätte libisenud.
Paraku just panganduses sai Sarri ka oma esimesed triibulised: kõigepealt sarjas teda Eesti Pank Tartu Kommertspanga laenude kergekäelise mahakandmise eest ning 1994. aastal oli Estexpank sunnitud ühinema Sotsiaalpangaga, mis kohe seejärel moratooriumi alla läks.
Ometi suutis Sarri hapuks läinud pangandusest vaat et puhtalt ja ilma oluliste kadudeta välja tulla. Tema tiivad jäid kärpimata ning peatselt sündisid uued suurprojektid. Üks neist oli osalemine Esoili erastamisel, küll edutult. Ning teine hiiglasliku tehnoküla kavandamine Tabasallu, mille idee samuti teostamata hääbus.
Kummati andsid need täitumata kavad tagasilöögi isiklikus plaanis: Andres Sarri kolis avaliku elu tipust selle ääremaadele ning eelistas sealt alates liigsest tähelepanust hoiduda. Oma elu viimasel ärilisel perioodil, mis vältas enam kui kümme aastat, püüdis ta igati vältida kohtumisi ajakirjanikega. Üksikud sõnavõtud jõudsid leheveergudele vaid siis, kui Sarri ise seda soovis ja vajas. Oma emotsioone maandas ta nüüd pigem oma rohketel jahiretkedel ja safarirännakutel.
Võttis tehingust viimase
1990. aastate keskel sai tema uueks ideeks kinnisvara. Tema üks esimesi projekte selles vallas oli Eks-Kaubamaja rajamine Tallinna vanalinnas. Andres Sarri adus sedagi, et Talleksi tootmise arendamine sisuliselt Tallinna keskel pole kuigi perspektiivne ning et oluliselt tulusam on keskenduda sealgi kinnisvara arendamisele. Omaaegsest ekskavaatoritehasest sai valdusfirma. Talleksi maadele Mustamäe tee ääres kolis ta ümber Eks-Kaubamaja ning samale joonele on aastate jooksul kerkinud mitmed uusrajatised.
Andres Sarri suutis läbi kogu oma elu pea kõik ärilised tagasilöögid enda kasuks pöörata. Üks eredamaid näiteid on olümpiasangari Indrek Pertelsoni poolt pankrotti juhitud Haabersti perespordikeskuse varade päästmine ja Arigato keskuse loomine.
Eks-Kaubamaja ja Arigato keskusega võrreldes oluliselt suurem projekt oli aga Saksa Auto rajamine 1997. aastal. Taanlaste abi ja kaasomandiga kiiresti Eesti juhtivate automüüjate tippu tõusnud Saksa Auto läks taas Eesti Talleksi ainuomandisse 2005. aastal.
Kui majandust tabas kriis, muutus pank võlausaldajana Eesti Talleksi ja selle juhi tõeliseks painajaks. Panga nõudele automüügikontsern kõige ebasobivamal ajal maha müüa suutis Sarri vastu seista. Alles tänavu kevadel, mil automüük hakkas taas lähenema oma hiilgeaegade tulemustele, otsustas Sarri Saksa Auto norralastele müüa ja algselt pealesunnitud tehingust viimast võtta. See jäigi tema elu viimaseks suurtehinguks.